Püha Nüssa piiskop Grigoori oli püha Vassiili Suure noorem vend; Vassiili mälestust peetakse 1. jaanuaril. Ta sündis ja kasvas ajal, mil ariaanlikud vaidlused olid haripunktis. Saanud suurepärase hariduse, töötas ta mõnda aega kõnekunsti õpetajana. Aastal 372 pühitses püha Vassiili Suur ta Kapadookia Nüssa linna piiskopiks.
Püha Grigoori oli tuline õigeusu eestkostja ning võitles koos oma venna püha Vassiiliga ariaanliku eksiõpetuse vastu. Ariaanid kiusasid Grigoorit taga, süüdistasid teda valelikult kirikuvara ebaõiges kasutamises ning võtsid talt selle tõttu piiskopitooli ja saatsid ta Ankürasse.
Järgmisel aastal tagandas ariaanlike piiskoppide kirikukogu püha Grigoori taas tagaselja, kuid tema jätkas paigast paika rännates oma karja õigeusus julgustamist. Pärast keiser Valensi surma aastal 378 ennistati püha Grigoori piiskopitoolile ja tema kari võttis ta rõõmuga vastu. Tema vend püha Vassiili Suur suri aastal 379.
Püha Grigoori elas oma venna ja juhataja kaotuse üle suurte raskustega. Ta pidas talle matusel kiituskõne ja lõpetas püha Vassiili uurimuse kuuest loomispäevast, „Heksaeemeroni”. Samal aastal osales püha Grigoori Antiookia kirikukogul eksiõpetajate vastu, kes keeldusid tunnistamast Jumalaema igavest neitsilikkust. Kirikukogu mõistis hukka ka vastupidises äärmuses olnud inimesed, kes kummardasid Jumalaema kui Jumalat ennast. Ta külastas ariaanlikust eksiõpetusest mõjutatud Araabia ja Palestiina kirikuid, et kinnitada õigeusu õpetust kõige pühama Jumalasünnitaja kohta. Tagasiteel külastas püha Grigoori Jeruusalemma ja pühi paiku.
Aastal 381 oli püha Grigoori üks tähtsamaid osalisi teisel ülemaailmsel kirikukogul, mis kutsuti Konstantinoopolis kokku Makedoniuse eksiõpetuse vastu; too õpetas Pühast Vaimust ekslikult. Sellel kirikukogul täiendati püha Grigoori algatusel Nikaia usutunnistus.
Koos teiste piiskoppidega kinnitas püha Grigoori Grigoori Jumalasõnaõpetaja Konstantinoopoli ülempastoriks.
Aastal 383 osales püha Nüssa Grigoori Konstantinoopoli kirikukogul, kus ta pidas jutluse Poja ja Püha Vaimu jumalikkusest. Aastal 386 oli ta taas Konstantinoopolis ning tal paluti pidada keisrinna Plakilla mälestuseks matusel kiituskõne. Aastal 394 viibis püha Grigoori jälle Konstantinoopolis kohalikul kirikukogul, mis oli kokku kutsutud Araabia kirikuasjade lahendamiseks.
Püha Nüssa Grigoori oli tuline õigeusu õpetuse kaitsja ja oma karja innukas õpetaja, oma vaimulikele lastele lahke ja kaastundlik isa ning nende eestkostja kohtutes. Ta paistis silma suuremeelsuse, kannatlikkuse ja rahuarmastusega.
Kõrgesse ikka jõudnud püha Nüssa Grigoori suri peagi pärast Konstantinoopoli kirikukogu. Koos oma suurte kaasaegsete, pühade Vassiili Suure ja Grigoori Jumalasõnaõpetajaga avaldas ta märkimisväärset mõju oma aja kirikuelule. Tema õde püha Makriina kirjutas talle: „Sind tuntakse linnades, rahvakogunemistel ja tervetes maakondades. Kirikud paluvad sinult abi.” Püha Grigoori on ajaloos tuntud neljanda sajandi ühe sügavaima kristliku mõtlejana. Filosoofilise andega mehena nägi ta filosoofias vahendit jumaliku ilmutuse tõelisse tähendusse sügavamalt tungimiseks.
Püha Grigoori jättis endast maha palju tähelepanuväärseid õpetuslikke teoseid, samuti jutlusi ja kõnesid. Teda on nimetatud „isade isaks”.
Püha Melitene piiskop Dometian
Püha Melitene piiskop Dometian sündis ja elas kuuendal sajandil keiser Justinus Noorema ajal. Ta oli abielus, kuid jäi leseks ning hakkas seejärel mungaks ja elas ranget püha elu.
Kolmekümneaastaselt valiti ta Armeenia Melitene linna piiskopiks. Usu küsimustes tark ja innukas ning sõnas ja teos tugev püha Dometian sai kiiresti tuntuks hea ja pühendunud karjasena. Rohkem kui üks kord täitis ta Pärsias riiklikke ülesandeid, et vältida konflikti kreeklastega. Kõigi armastatud püha Dometian sai sageli rikkalikke kingitusi, mille ta jagas vaestele. Nii tema eluajal kui ka pärast tema surma aastal 601 austas Jumal püha Dometiani imetegudega.
Allikas: www.oca.org