Püha prohvet Taaniel on neljas suurtest prohvetitest.
Aastatel pärast 600. aastat enne Kristust vallutasid babüloonlased Jeruusalemma, Saalomoni ehitatud tempel hävitati ja paljud Iisraeli rahva hulgast viidi Paabeli vangipõlve. Vangide seas olid ka ülikust soost noormehed Taaniel, Anania, Asaria ja Miisael.
Paabeli kuningas Nebukadnetsar käskis neile õpetada kaldealaste keelt ja tarkust ning riietas nad uhkelt. Ilusaid vürstisoost lapsi valiti sageli paleesse teenima. Kolm aastat pidid nad sööma kuninga laualt ning pärast seda lubati neil tema trooni ees seista. Taanielile anti nimeks Baltasar, Ananiale Sadrak, Miisaelile Meesak ja Asariale Abednego. Nemad aga jäid oma usule kindlaks ning põlgasid õukonna pillavust, keeldudes end kuninga laua toidu ja veiniga rüvetamast. Selle asemel elasid nad köögiviljast ja veest.
Issand andis neile tarkust ning pühale Taanielile läbinägemise ja unenägude seletamise anni. Püha prohvet Taaniel säilitas usu ainujumalasse ja lootis Tema kõikvõimsale abile. Ta ületas tarkuse poolest kõiki kaldealaste tähetarku ja nõidu ning sai kuningas Nebukadnetsari usaldusaluseks.
Kord nägi Nebukadnetsar kummalist unenägu, mis teda hirmutas (Tn 2:1–6). Ta kutsus enda ette targad, nõiad ja kaldealased, et need unenägu seletaksid. Kui nad küsisid, mida ta oli näinud, keeldus kuningas seda ütlemast. Ta ütles: „Kui te mulle unenägu ja selle seletust teada ei anna, raiutakse teid tükkideks ja teie kojad tehakse varemeiks.” Paabeli targad vastasid, et üheltki targalt ega nõialt ei saa seda nõuda. Ainult jumalad võivat unenäo ja selle tähenduse ilmutada.
Kuningas käskis kõik Paabeli targad hukata. Kui Taanieli ja tema kaaslasi surmamiseks otsiti, palus Taaniel kuninga otsust mitte täide viia. Ta ütles, et võib kuningale tema unenäo teatavaks teha, sest see oli talle nägemuses ilmutatud. Taaniel viidi kuninga ette ja ta suutis ilmutada nii unenäo sisu kui ka selle prohvetliku tähenduse. Seejärel tõstis kuningas Taanieli kogu Paabeli maakonna valitsejaks ja kõigi tarkade ülemaks.
Neil aegadel käskis kuningas Nebukadnetsar valmistada oma näo järgi suure kuju. Kästi, et kui rahvas kuuleb pasunate ja teiste pillide häält, peavad kõik maha langema ja kuldset ebajumalakuju kummardama. Kolm püha noormeest Anania, Asaria ja Miisael keeldusid seda tegemast ning heideti tulisesse ahju. Leegid tõusid ahjust neljakümne üheksa küünra kõrgusele ja surmasid ümber seisnud kaldealased, kuid pühad noormehed kõndisid leekide keskel, palvetasid ja laulsid Issandale psalme (Tn 3:26–90).
Issanda ingel ilmus ahju ja jahutas leeke ning noormehed jäid vigastamata. See „Suure nõu ingel”, nagu teda pühakujudel nimetatakse, samastatakse Jumala Pojaga (Tn 3:25; Js 9:6). Issanda sündimise esimese kaanoni viiendas laulus laulab kirik: „Sa läkitasid meile oma suure nõu ingli.” Seda nähes käskis kuningas noormeestel välja tulla ja pöördus tõelise Jumala poole.
Kuningas Baltasari ajal seletas püha Taaniel salapärast kirja „Mene, tekel, peres”, mis ilmus pidusöögi ajal palee seinale (Tn 5:1–31) ja kuulutas ette Paabeli kuningriigi langemist. Pärsia kuninga Dareiose ajal laimasid vaenlased püha Taanieli ja ta heideti näljaste lõvide koopasse, kuid lõvid ei puudutanud teda ja ta jäi vigastamata. Kuningas Dareios rõõmustas Taanieli üle ja käskis kogu oma riigi rahval kummardada Taanieli Jumalat, „sest Tema on elav ja igavene Jumal ning Tema kuningriik ei hävi ja Tema valitsus kestab igavesti” (Tn 6:26).
Püha prohvet Taaniel leinas sügavalt oma rahvast, kes kandis siis paljude pattude ja üleastumiste ning Jumala seadustest taganemise eest õiglast karistust: ränka Paabeli vangipõlve ja Jeruusalemma hävitamist. Ta palvetas: „Mu Jumal, pööra oma kõrv ja kuule, ava oma silmad ja vaata meie varemeid ning oma linna, millele on pandud Sinu nimi; sest mitte oma õiguse pärast ei too me oma anumisi Su palge ette, vaid Sinu suure halastuse pärast” (Tn 9:18). Taanieli õiglase elu ja tema rahva ülekohtu pärast peetud palvete tõttu ilmutati pühale prohvetile Iisraeli rahva ja kogu maailma saatus.
Kuningas Nebukadnetsari unenägu seletades kõneles püha ja auline prohvet Taaniel suurest ja viimsest kuningriigist, meie Issanda Jeesuse Kristuse kuningriigist (Tn 2:44). Prohvetlik nägemus seitsmekümnest aastanädalast (Tn 9:24–27) räägib Issanda Jeesuse Kristuse esimese ja teise tulemise tunnustest ning on nende sündmustega seotud (Tn 12:1–12).
Püha Taaniel palus oma rahva eest kuningas Kyrose ees, kes temast väga lugu pidas ja kuulutas Iisraeli rahvale vabaduse. Taaniel ise ja tema kaaslased Anania, Asaria ja Miisael elasid kõik kõrge eani, kuid surid vangipõlves. Püha Aleksandria Kirilli tunnistuse järgi, kelle mälestust peetakse 9. juunil, raiuti pühadel Ananial, Asarial ja Miisaelil Pärsia kuninga Kambysese käsul pea maha.
Püha Taanieli ja kolme püha noormeest mälestatakse ka pühade esiisade pühapäeval ning pühade isade pühapäeval enne Kristuse sündimise püha.
Kolm püha noormeest Anania, kelle nimi tähendab „Jumal on armuline”, Asaria, „keda Jumal aitab”, ja Miisael, „kes on see, mis Jumal on?”, olid püha prohvet Taanieli kaaslased. Nad valiti koos Taanieliga kuninga paleesse teenima (Tn 1:6) ja nad kõik olid Juuda suguharust. Ananiale anti kaldea nimeks Sadrak, „kuninglik”, Asariale Abednego, „Nego sulane”, ja Miisaelile Meesak, „külaline”. Nad heideti tulisesse ahju, kui keeldusid kummardamast kuningas Nebukadnetsari püstitatud kuldkuju, kuid Issanda ingel hoidis neid (Tn 3:25).
Lauluraamatu lõpus olevast üheksast piibellikust laulust seitsmes ja kaheksas on võetud kolme püha noormehe laulust, mis asub õigeusu kirikus kasutatavas Vana Testamendi Septuaginta tekstis.
Allikas: www.oca.org










