EAÕK Tartu piiskopkond

pühad, mälestused, paast, lugemised, teenistused

Meie püha isa Konstantinoopoli ülempiiskopi Grigoori Jumalasõnaõpetaja mälestus.

Püha Grigoori Jumalasõnaõpetaja, Konstantinoopoli ülempiiskop, suur kirikuisa ja õpetaja, sündis aastal 329 Arianzoses Kapadookia Nazianzose linna lähedal ülikust soost kristlikus peres. Tema isa, kelle nimi oli samuti Grigoori ja kelle mälestust peetakse 1. jaanuaril, oli Nazianzose piiskop. Poeg on seesama püha Nazianzose Grigoori, keda tunneme kirikuisade teoloogiast. Tema vaga ema püha Nonna, kelle mälestust peetakse 5. augustil, palus Jumalalt poega ja tõotas ta Issandale pühendada. Tema palvet kuuldi ja ta pani lapsele nimeks Grigoori.

Kui laps õppis lugema, kinkis ema talle Pühakirja. Püha Grigoori sai täieliku ja ulatusliku hariduse: õppinud kodus oma onu püha Amfilooki, kelle mälestust peetakse 23. novembril ja kes oli kogenud kõnekunstiõpetaja, juhatusel, õppis ta Nazianzose, Kapadookia Kaisarea ja Aleksandria koolides. Seejärel otsustas pühak minna hariduse lõpetamiseks Ateenasse.

Teel Aleksandriast Kreekasse möllas palju päevi kohutav torm. Püha Grigoori, kes oli siis alles ristimiseks valmistuja, kartis, et hukkub meres enne ristimisvees puhastamist. Ta lamas kakskümmend päeva laeva ahtris ja anus halastajalt Jumalalt pääsemist. Ta tõotas end Jumalale pühendada ja pääses, kui hüüdis appi Issanda nime.

Püha Grigoori veetis kuus aastat Ateenas, õppides kõnekunsti, luulet, geomeetriat ja astronoomiat. Tema õpetajad olid tuntud paganlikud kõnemehed Gymorias ja Proeresias. Ateenas õppis koos püha Grigooriga ka püha Vassiili, tulevane Kaisarea ülempiiskop, kelle mälestust peetakse 1. jaanuaril. Nad olid nii lähedased sõbrad, et näisid olevat üks hing kahes kehas. Samal ajal õppis Ateenas filosoofiat tulevane keiser Julianus (361–363), kes taganes hiljem kristlikust usust.

Hariduse lõpetanud, jäi püha Grigoori mõneks ajaks Ateenasse kõnekunsti õpetajaks. Ta tundis ka paganlikku filosoofiat ja kirjandust.

Aastal 358 lahkus püha Grigoori vaikselt Ateenast ja pöördus vanemate juurde Nazianzosesse tagasi. Kolmekümne kolme aastaselt võttis ta ristimise vastu oma isalt, kes oli määratud Nazianzose piiskopiks. Isa pühitses püha Grigoori tema tahtest hoolimata preestriks. Kui vanem Grigoori tahtis teda aga piiskopiks teha, põgenes ta Pontosesse oma sõbra Vassiili juurde. Püha Vassiili oli Pontosesse kloostri rajanud ja oli Grigoorile kirjutanud, kutsudes teda enda juurde.

Püha Grigoori jäi püha Vassiili juurde mitmeks aastaks. Kui tema vend püha Kaisarios, kelle mälestust peetakse 9. märtsil, suri, pöördus ta koju tagasi, et aidata isal piiskopkonda juhtida. Kohalikus kirikus tekitas rahutust ka ariaanlik eksiõpetus. Püha Grigoori raske ülesanne oli lepitada piiskop tema karjaga, kes mõistis oma karjase hukka, sest too oli alla kirjutanud usutõdede mitmetähenduslikule seletusele.

Püha Grigoori veenis oma isa ariaanluse hukutavas olemuses ja kinnitas teda õigeusus. Sel ajal sai Tüana metropoliidiks piiskop Antim, kes teeskles õigeusklikkust, kuid oli tegelikult eksiõpetaja. Püha Vassiili oli pühitsetud Kapadookia Kaisarea ülempiiskopiks. Antim tahtis pühast Vassiilist lahku lüüa ja Kapadookia provintsi jagada.

Püha Vassiili Suur tegi püha Grigoori Kaisarea ja Tüana vahel asuva väikese Sasima linna piiskopiks. Püha Grigoori jäi aga Nazianzosesse surevat isa abistama ning juhtis mõnda aega selle linna karja ka pärast isa surma aastal 374.

Pärast Konstantinoopoli patriarhi Valentuse surma aastal 378 kutsus piiskoppide kirikukogu püha Grigoori aitama Konstantinoopoli kirikut, mida eksiõpetajad sel ajal laastasid. Saanud püha Vassiili Suure nõusoleku, tuli püha Grigoori Konstantinoopolisse eksiõpetuse vastu võitlema. Aastal 379 hakkas ta teenima ja jutlustama väikeses kirikus nimega Anastasis ehk Ülestõusmine. Nagu Taavet vilistidega linguga võideldes, astus püha Grigoori võimatuna näivate raskuste vastu, et väärõpetust võita.

Pealinnas olid ülekaalus eksiõpetajad: ariaanid, makedoonlased ja apollinaristid. Mida enam ta jutlustas, seda rohkem kahanes eksiõpetajate ja kasvas õigeusklike arv. Paasaööl, 21. aprillil 379, kui püha Grigoori ristis ristimiseks valmistujaid, tungis kirikusse relvastatud eksiõpetajate jõuk ja loopis õigeusklikke kividega, tappes ühe piiskopi ja haavates püha Grigoorit. Kuid pühaku kindlameelsus ja tasadus olid talle sõjavarustuseks ning tema sõnad pöörasid paljusid õigeusu kirikusse.

Püha Grigoori kirjanduslikud teosed – kõned, kirjad ja luuletused – näitavad teda Kristuse tõe väärilise kuulutajana. Tal oli kirjandusanne ning ta püüdis seda Jumal Sõnale ohverdada: „Ma toon selle anni oma Jumalale, pühendan selle Temale. Ainult see jääb mulle aardena. Kõigest muust ütlesin Vaimu käsul lahti. Andsin kõik, mis mul oli, et saada kallihinnaline pärl. Ainult sõnades valdan ma seda Sõna sulasena. Ma ei tahaks seda rikkust kunagi tahtlikult põlata. Ma hindan seda, pean seda kalliks ja saan sellest rohkem lohutust, kui teised saavad kõigist maailma aaretest. See saadab mind kogu elu, on hea nõuandja ja vestluskaaslane, taeva teejuht ja innukas kaasvõitleja askeesis.” Et Jumala sõna õigesti kuulutada, valmistas pühak oma töid hoolikalt ette ja parandas neid.

Viies jutluses ehk „Teoloogilistes kõnedes” määratleb püha Grigoori kõigepealt jumalateadlase omadused ja selle, kes võib jumalateadusest kõnelda. Jumalast saavad õigesti arutleda ainult kogenud inimesed, kes on edenenud mõtiskluses ja eelkõige puhtad hingelt ja ihult ning täiesti omakasupüüdmatud. Jumalast saab õigesti arutleda üksnes see, kes läheneb sellele innukuse ja aukartusega.

Selgitades, et Jumal on oma olemuse inimkonna eest varjanud, näitab püha Grigoori, et lihas olijatel on võimatu vaimseid asju vaadelda ilma ihulise seguta. Jumalast on võimalik positiivses tähenduses rääkida alles siis, kui vabaneme asjade välistest muljetest ja nende mõjust ning kui meie juht, mõistus, ei klammerdu ebapuhaste kaduvate kujutiste külge. Vastates eunomiaanidele, kes söandasid loogiliste arutluste abil haarata Jumala olemust, kuulutas pühak, et inimene tajub Jumalat siis, kui mõistus ja arutlus muutuvad jumalasarnaseks ja jumalikuks, see tähendab kui kujutis tõuseb oma algkuju juurde (kõne 28:17). Lisaks näitavad Vana Testamendi esiisade ja prohvetite ning apostlite eeskujud, et Jumala olemus on surelikule inimesele haaramatu. Püha Grigoori esitas Eunomiose tühise sofismi: „Jumal sünnitas Poja kas oma tahte läbi või tahte vastaselt. Kui Ta sünnitas tahte vastaselt, siis allus Ta sunnile. Kui aga oma tahtel, siis on Poeg Tema kavatsuse poeg.”

Niisugust arutlust ümber lükates osutab püha Grigoori kahjule, mida see inimesele teeb: „Sina ise, kes nõnda mõtlematult räägid, kas sinu isa sünnitas sinu vabatahtlikult või vastu tahtmist? Kui vastu tahtmist, siis oli sinu isa mingi türanni võimu all. Kelle? Vaevalt saad öelda, et loomuse, sest loomus lubab kasinust. Kui aga vabatahtlikult, siis võtad sa mõne silbiga endalt isa, sest nõnda osutud sa Tahte, mitte oma isa pojaks” (kõne 29:6).

Seejärel pöördub püha Grigoori Pühakirja poole ja uurib erilise tähelepanuga kohta, kus osutatakse Jumala Poja jumalikule loomusele. Püha Grigoori Pühakirja seletused on pühendatud selle ilmutamisele, et Päästja jumalik vägi toimis ka siis, kui Ta võttis inimkonna päästmiseks nõrgestatud inimloomuse.

Püha Grigoori viiest teoloogilisest kõnest esimene on pühendatud eunomiaanide Püha Vaimu teotamise vastastele argumentidele. Uurides hoolikalt kõike, mida evangeeliumis öeldakse kõige pühama Kolmainsuse kolmanda isiku kohta, lükkab pühak ümber Eunomiose eksiõpetuse, mis eitas Püha Vaimu jumalikkust. Ta jõuab kahe põhilise järelduseni. Esiteks tuleb Pühakirja lugedes tagasi lükata pime sõnasõnalisus ja püüda mõista selle vaimulikku tähendust. Teiseks tegutses Püha Vaim Vanas Testamendis varjatud viisil. „Nüüd elab Vaim ise meie keskel ja teeb enda ilmumise kindlamaks. Kuni ei tunnistatud Isa jumalikkust, ei olnud ohutu kuulutada avalikult Poja jumalikkust; ja kuni Poja jumalikkust ei võetud vastu, ei saanud nad, mõnevõrra julgelt öeldes, panna meie peale Püha Vaimu koormat” (kõne 31:26).

Püha Vaimu jumalikkus on ülev teema. „Vaadake neid tõsiasju: Kristus sünnib, Püha Vaim on Tema Eelkäija. Kristus ristitakse, Vaim tunnistab sellest ... Kristus teeb imesid, Vaim saadab neid. Kristus läheb taevasse, Vaim astub Tema asemele. Missuguseid Jumala mõistega seotud suuri asju ei ole Tema väes? Missugused Jumalale kuuluvad nimetused ei käi ka Tema kohta, välja arvatud Sündimatu ja Sündinu? Ma värisen, kui mõtlen sellisele nimetuste rohkusele ja sellele, kui paljusid nimesid teotavad need, kes Vaimu vastu tõusevad!” (kõne 31:29).

Püha Grigoori kõned ei piirdu üksnes selle teemaga. Ta kirjutas ka pühakute kiituskõnesid, pühadekõnesid, kaks sõnavõttu usutaganeja Julianuse vastu – „kaks sammast, millele Julianuse jumalatus on järeltulevatele põlvedele kustutamatult kirjutatud” – ning mitmesuguseid kõnesid teistel teemadel. Kokku on säilinud nelikümmend viis püha Grigoori kõnet.

Pühaku kirjad ei jää tema parimatele teoloogilistele teostele alla. Kõik need on selged ja samas lühidad. Nagu kõiges muus, keskendus püha Grigoori ka oma luuletustes Kristusele. „Kui eksiõpetajate pikad traktaadid on uued, Taavetiga vastuolus olevad psaltrid ja nende austatud kaunid värsid otsekui kolmas testament, siis laulame meiegi psalme ning hakkame palju kirjutama ja värsimõõtusid looma,” ütles pühak. Oma luuleanni kohta kirjutas ta: „Ma olen Issanda orel ja ülistan mahedalt Kuningat, Tema ees üleni värisedes.”

Õigeusu kuulutaja kuulsus levis idas ja läänes. Kuid pealinnas elas pühak otsekui endiselt kõrbes: „Tema toit oli kõrbe toit, tema riietus üksnes vajalik. Ta tegi külaskäike teeskluseta ning kuigi viibis õukonna lähedal, ei otsinud ta õukonnalt midagi.”

Haigena tabas pühakut vapustus. Mees, keda ta pidas sõbraks, filosoof Maksim, pühitseti Konstantinoopolis püha Grigoori asemele. Maksimi tänamatusest vapustatud pühak otsustas piiskopitoolist loobuda, kuid ustav kari takistas seda. Rahvas ajas võimuhaara linnast välja. 24. novembril 380 saabus pealinna püha keiser Theodosius ning tema eksiõpetajate vastast määrust täites tagastati peakirik õigeusklikele; püha Grigoori astus sinna pidulikult sisse. Püha Grigoori vastu kavandati atentaati, kuid mõrvar ilmus hoopis kahetsuspisarais pühaku ette.

Teisel ülemaailmsel kirikukogul aastal 381 valiti püha Grigoori Konstantinoopoli patriarhiks. Pärast Antiookia patriarhi Meleeti surma juhatas püha Grigoori kirikukogu. Lootes lepitada läänt idaga, tegi ta ettepaneku tunnistada Paulinus Antiookia patriarhiks.

Need, kes olid Maksimi poolel püha Grigoori vastu tegutsenud, eriti Egiptuse ja Makedoonia piiskopid, saabusid kirikukogule hilinemisega. Nad ei tahtnud pühakut Konstantinoopoli patriarhina tunnistada, sest ta oli valitud nende äraolekul.

Püha Grigoori otsustas kiriku rahu nimel ametist loobuda: „Olgu ma nagu prohvet Joona! Mina olin tormi põhjuseks, kuid ohverdaksin end laeva päästmiseks. Võtke mind kinni ja visake ... Ma ei rõõmustanud troonile tõustes ning astuksin sellelt rõõmuga alla.”

Olles keisrile teatanud soovist pealinnast lahkuda, ilmus püha Grigoori taas kirikukogule, et pidada lahkumiskõne (kõne 42) ning paluda luba rahus lahkuda.

Kodukanti tagasi jõudnud, pööras püha Grigoori tähelepanu apollinaristlike eksiõpetajate tungimisele Nazianzose karja hulka ning seadis seal piiskopiks vaga Eulaliose. Ise tõmbus ta talle südamelähedasse Arianzose üksindusse. Kristuse tõe eest innukas pühak kinnitas kõrbes viibides oma kirjade ja luuletustega jätkuvalt õigeusku. Ta suri 25. jaanuaril 389 ning teda austatakse nimetusega „Jumalasõnaõpetaja”, mis on antud ka pühale apostlile ja evangelistile Johannesele.

Oma teostes suunab püha Grigoori, nagu too teine Jumalasõnaõpetaja püha Johanneski, kõik igavikueelse Sõna poole. Püha Damaskuse Johannes, kelle mälestust peetakse 4. detsembril, järgis oma raamatu „Õigeusu täpne seletus” esimeses osas Grigoori Jumalasõnaõpetaja juhatust.

Püha Grigoori maeti Nazianzosesse. Aastal 950 viidi tema pühad säilmed Konstantinoopolisse Pühade Apostlite kirikusse. Hiljem viidi osa tema säilmetest Rooma.

Välimuselt oli pühak keskmist kasvu ja veidi kahvatu. Tal olid paksud kulmud ja lühike habe. Tema kaasaegsed nimetasid ülemkarjast juba pühakuks. Õigeusu kirik austab püha Grigoorit teise Jumalasõnaõpetajana ja Pühast Kolmainsusest läbinägelikult kirjutanuna.

Allikas: www.oca.org

12.01.202725.01.2027 / 12.01.2027

VANA KALENDER

понедельник

  • Попразднство Богоявления
  • 🕃свт. Са́ввы I, архиепископа Сербского (1237)
  • Мц. Татиа́ны Римской, диаконисы, и с нею в Риме пострадавших (226–235)
  • прп. Мартиниа́на Белоезе́рского, игумена (1483)
  • Мч. Ме́ртия (284–305)
  • мч. Петра Авессаломи́та (Анийского) (309–310)
  • прп. Евпракси́и Таве́нской (393)
  • Иконы Божией Матери: Акафистная Хиландарская
  • Млекопитательница

Глас 1-й

Рядовое:

Лит. – Ап.: (зач. 319). Ев.: (зач. 33).

Свт.:

Утр. – (зач. 11).

Лит. – Ап.: (зач. 318). Ев.: (зач. 36).

Тропарь и кондак
Крещению Господню · Тропарь, глас 1

Во Иорда́не креща́ющуся Тебе́, Го́споди,/ Тро́ическое яви́ся поклоне́ние:/ Роди́телев бо глас свиде́тельствоваше Тебе́,/ возлю́бленнаго Тя Сы́на имену́я,/ и Дух в ви́де голуби́не,/ изве́ствоваше словесе́ утвержде́ние./ Явле́йся Христе́ Бо́же,// и мир просвеще́й, сла́ва Тебе́.

Крещению Господню · Кондак, глас 4

Яви́лся еси́ днесь вселе́нней,/ и свет Твой, Го́споди, зна́менася на нас,/ в ра́зуме пою́щих Тя:/ прише́л еси́, и яви́лся еси́,// Свет непристу́пный.

Мученице Татиане Римской, диаконисе · Тропарь, глас 4

А́гнцу Пречи́стому и Па́стырю после́дуя,/ а́гнице слове́сная Татиа́но/ мы́сленных звере́й не убоя́лася еси́,/ но зна́мением кре́стным вооружи́вшися,/ до конца́ тех низложи́ла еси́,/ и вошла́ еси́ в Небе́сную огра́ду,// иде́же помяни́ и нас, му́ченице Христо́ва многому́драя.

Мученице Татиане Римской, диаконисе · Кондак, глас 4

Све́тло во страда́нии твое́м возсия́ла еси́, страстоте́рпице,/ от крове́й твои́х преиспещре́на,/ и, я́ко кра́сная голуби́ца, к Небеси́ возлете́ла еси́, Татиа́но:// те́мже моли́ при́сно за чту́щия тя.

Святителю Савве I, архиепископу Сербскому · Тропарь, глас 8

Правосла́вия наста́вниче,/ благоче́стия учи́телю и чистоты́,/ вселе́нныя свети́льниче,/ архиере́ев Богодухнове́нное удобре́ние,/ Са́вво прему́дре,/ уче́ньми твои́ми вся просвети́л еси́,/ цевни́це духо́вная.// Моли́ Христа́ Бо́га спасти́ся душа́м на́шим.

Святителю Савве I, архиепископу Сербскому · Кондак, глас 2

Струя́ми слез твои́х, Богоно́сне Са́вво,/ це́рковь теле́сную очи́стив,/ слуга́ бысть Святы́я Тро́ицы,/ сохраня́й оте́чество свое́ непобеди́мо,// тому́ бо ты еси́ утвержде́ние.

Преподобному Мартиниану Белоезерскому · Тропарь, глас 2

Бо́гу от ю́ности, о́тче, избра́вшу и возлюби́вшу тя/ и прови́дящу твое́ до́брое произволе́ние,/ наставля́ет тя приити́ к преподо́бному Своему́ уго́днику/ Кири́ллу всеблаже́нному,/ от него́же наста́влен бысть на путь спасе́ния,/ стра́хом Бо́жиим, и чистото́ю душе́вною, и благогове́нием,/ и непреста́нными к Бо́гу моли́твами/ во мно́зе по́двизе жизнь свою́ препроводи́л еси́/ и за́поведи Бо́жия непоро́чно соблю́л еси́,/ па́стырь и наста́вник и́ноком преди́вен был еси́,/ и ны́не Престо́лу Христо́ву со дерзнове́нием предстои́ши на Небесе́х,/ со А́нгелы светлоликовству́я,/ о́тче преподо́бне, Мартиниа́не всеблаже́нне,/ не преста́й моли́ся Христу́ Бо́гу// спасти́ и поми́ловати ду́ши на́ша.

Преподобному Мартиниану Белоезерскому · Кондак, глас 8

Благоизво́лив, преподо́бне,/ от ю́наго во́зраста рабо́тати Го́сподеви день и нощь,/ в стра́се Бо́жии и благогове́нии чистоту́ душе́вную соблю́л еси́,/ в моли́твах же и бде́ниих ум твой предочи́стил еси́,/ в по́двизех же, злострада́ниих те́ло твое́ изнури́в,/ вся доброде́тели духо́вныя испра́вил еси́/ и о́браз хотя́щим по тебе́ спасти́ся яви́лся еси́./ Те́мже ны́не, при́сно зря на Небесе́х Пресвяту́ю Тро́ицу,/ моли́ся, всеблаже́нне, дарова́ти душа́м на́шим спасе́ние,/ и житию́ на́шему исправле́ние,/ да вси ве́рою вопие́м ти:// ра́дуйся, преподо́бне Мартиниа́не, о́тче наш.

Пресвятой Богородице пред иконой Ея «Млекопитательница» · Тропарь, глас 3

Без се́мене от Боже́ственнаго Ду́ха,/ во́лею же О́тчею зачала́ еси́ Сы́на Бо́жия,/ от Отца́ без ма́тере пре́жде век су́ща,/ нас же ра́ди из Тебе́ без отца́ бы́вша,/ пло́тию родила́ еси́/ и Младе́нца млеко́м пита́ла еси́,/ те́мже не преста́й моли́ти // изба́витися от бед душа́м на́шим.

Пресвятой Богородице пред иконой Ея «Млекопитательница» · Кондак, глас 5

Душ на́ших чу́вствия очи́стивше,/ у́зрим на ико́не та́инство пресла́вное,/ Творца́ Вселе́нной и Го́спода вы́шних сил,/ во объя́тиих держи́ма и от сосцу́ Твое́ю я́ко Младе́нца пита́ема,/ и, со стра́хом и ра́достию покланя́ющеся Тебе́/ и ро́ждшемуся от Тебе́ Спа́су на́шему, воззове́м:// ра́дуйся, Влады́чице, жи́зни на́шея Пита́тельнице.

В понедельник, Небесным чинам бесплотным · Тропарь, глас 4

Небе́сных во́инств Архистрати́зи,/ мо́лим вас при́сно мы недосто́йнии,/ да ва́шими моли́твами оградите́ нас/ кро́вом крил невеще́ственныя ва́шея сла́вы,/ сохраня́юще нас припа́дающия приле́жно и вопию́щия:/ от бед изба́вите нас,// я́ко чинонача́льницы вы́шних Сил.

В понедельник, Небесным чинам бесплотным · Кондак, глас 2

Архистрати́зи Бо́жии,/ служи́телие Боже́ственныя сла́вы,/ А́нгелов нача́льницы, и челове́ков наста́вницы,/ поле́зное нам проси́те, и ве́лию ми́лость,// я́ко Безпло́тных Архистрати́зи.

UV kalender | beta 2.3 07.10.26

© Tartu +Andreas andy@andy.ee

nädala algus
teksti suurus
pühakirja teksti suurus

UV kalender | beta 2.3 07.10.26

© Tartu +Andreas andy@andy.ee

Mobiilseadmes saad kalendri lisada avaekraanile
ja kasutada rakendusena.

Lisa kalender avaekraanile

Ava kalender Safaris. Puuduta Jaga → Lisa avaekraanile. Vajadusel leia see valik Veel alt. Lülita sisse Ava veebirakendusena ja puuduta Lisa.

Lisa kalender avaekraanile

Ava kalender Chrome’is. Puuduta ⋮ → Installi rakendus või Lisa avaekraanile ning kinnita valik.

Mõlemad kalendrid kirjeldavad sama päeva.

Uus kalender lähtub EAÕK tavadest.

Vana kalender kasutab azbuka.ru andmeid.

Perikoobil klikkimine avab Piibli teksti.

Uues kalendris eestikeelse teksti päises perikoobil klikkides avaneb see Piibli peatükk Piibel.neti lehel.

Ikoonil klikkimine avab suurema vaate.

Arvutil viib vasak nooleklahv eelmise, parem järgmise päeva juurde. Suure ikooni vaates liiguvad samad klahvid eelmise ja järgmise ikooni juurde.

Nutiseadmes viibe vasakule viib järgmise, viibe paremale eelmise päeva juurde. Suure ikooni vaates viib ekraani vasaku või parema poole puudutamine eelmise või järgmise ikooni juurde.

Uue kalendri all avab link „näita eoc.ee kalender” võrdluseks sama päeva andmed, kui need on seal olemas.

Uue kalendri all avab Azbuka logo sama kuupäeva vana kalendri mälestused. Vana kalendri all viib Azbuka logo selle päeva originaallehele azbuka.ru-s.