Püha vagamärter Eugenia oli sünnilt roomlanna. Ta elas Aleksandrias, kuhu keiser Commodus (180–192) oli tema isa Philippuse Egiptuse prefektiks saatnud. Eugenia sai hea kasvatuse ning oli tuntud oma ilu ja heasüdamlikkuse poolest. Paljud ülikud noormehed palusid teda naiseks, kuid tema ei soovinud kellegagi abielluda, sest oli otsustanud säilitada neitsipõlve.
Jumala ettehooldusel tutvus ta apostel Pauluse kirjadega. Ta igatses kogu hingest kristlaseks saada, kuid hoidis seda vanemate eest saladuses. Sel ajal olid kristlased keisri käsul Aleksandriast välja saadetud. Soovides kristlikku õpetust lähemalt tundma õppida, palus ta luba külastada üht pere linnavälist mõisa, et seal väidetavalt loodust nautida. Ta lahkus koos kahe teenri, Protuse ja Hüakinthosega, olles riietatud meesterõivaisse. Ühes kloostris ristis piiskop Eliisa, kelle mälestust peetakse 14. juulil ja kes oli Eugeniast nägemuses teada saanud, tema ja ta kaaslased. Piiskop õnnistas teda kloostris mungaks Eugeni nime all askeesielu elama.
Oma askeesivaevaga omandas püha Eugenia tervendamise anni. Kord pöördus tema poole abi saamiseks rikas noor naine Melanthia. „Eugenit” nähes süttis naine ebapuhastest ihadest ning kui ta tagasi lükati, süüdistas ta pühakut valelikult vägistamiskatses. Püha Eugenia astus kohtu ette Egiptuse prefekti, oma isa ees ja oli sunnitud oma saladuse avaldama. Vanemad ja vennad rõõmustasid, leides üles selle, keda nad olid kaua leinanud.
Mõne aja pärast võtsid nad kõik vastu püha ristimise. Paganad kaebasid Philippuse peale ja ta kõrvaldati ametist. Aleksandria kristlased valisid ta oma piiskopiks. Uus prefekt kartis rahva viha ega julgenud Philippust avalikult hukata, vaid saatis mõrtsukad teda tapma. Need haavasid püha Philippust palvetamise ajal ning kolm päeva hiljem suri ta oma haavadesse.
Püha Klaudia läks koos poegade, tütre ja teenritega Rooma. Seal jätkas püha Eugenia kloostrielu ning tõi palju noori naisi Kristuse juurde. Klaudia ehitas ränduritele võõrastemaja ja aitas vaeseid. Pärast mitut rahulikku aastat tugevdas keiser Gallienus (260–268) kristlaste tagakiusamist ning paljud leidsid varju pühade Klaudia ja Eugenia juures.
Keisrisuguvõsast pärit Rooma orbneiu Basilla kuulis kristlastest ja pühast Eugeniast. Ta saatis pühaku juurde usaldusväärse teenri ja palus tal kirjutada kristlikku õpetust selgitav kiri. Püha Eugenia saatis oma sõbrad ja kaasvõitlejad Protuse ja Hüakinthose, kes Basillat õpetasid, ning neiu võttis vastu püha ristimise.
Seejärel teatas Basilla teener tema kihlatule Pompeiusele, et neiu on kristlaseks saanud. Pompeius kaebas keisrile kristlaste peale, et need kuulutavad abielust hoidumist ja mõistavad hukka ebajumalateenimise. Basilla keeldus Pompeiusega abiellumast ja ta tapeti mõõgaga.
Pühad Protus ja Hüakinthos lohistati templisse, et sundida neid ebajumalatele ohverdama, kuid kohe nende sisenemisel kukkus ebajumalakuju maha ja purunes. Pühadel märtritel Protusel ja Hüakinthosel raiuti pea maha. Ka püha Eugenia viidi jõuga Diana templisse, kuid enne kui ta jõudis sisse astuda, varises paganlik tempel koos ebajumalakujuga kokku.
Püha märter visati Tiberi jõkke, kivi kaelas, kuid kivi pääses lahti ja ta jäi vigastamata. Ka tuli ei teinud talle kahju. Seejärel heideti ta auku, kus ta viibis kümme päeva. Selle aja jooksul ilmus talle Päästja ise ja ütles, et ta astub taevariiki Tema sündimise päeval. Kui see helge püha saabus, surmas timukas ta mõõgaga. Pärast surma ilmus püha Eugenia oma emale ja andis talle ette teada ema enda surmapäeva.
Allikas: www.oca.org





