Kuningas Heroodes tappis Petlemmas 14 000 püha lapsukest. Kui saabus Jumala Poja inimeseks saamise ja kõige pühamast Neitsi Mariast sündimise aeg, nägid idamaa targad taevas uut tähte, mis kuulutas ette juutide kuninga sündi. Nad asusid kohe Jeruusalemma poole teele, et last kummardada, ja täht näitas neile teed. Olles jumalikku last kummardanud, ei pöördunud nad enam Jeruusalemma Heroodese juurde tagasi, nagu too oli käskinud, vaid läksid Jumalalt unes hoiatuse saanuna teist teed pidi oma maale. Heroodes mõistis viimaks, et tema kavatsus last leida ei õnnestu, ning käskis tappa Petlemmas ja selle ümbruses kõik kaheaastased ja nooremad poisslapsed. Ta arvas, et jumalik laps, keda ta pidas oma rivaaliks, on tapetute hulgas.
Mõrvatud lapsukestest said nõnda esimesed Kristuse märtrid. Heroodese raev tabas ka Jumala vastuvõtjat Siimeoni, kelle mälestust peetakse 3. veebruaril ja kes oli templis kõigi ees kuulutanud Messia sündi. Kui püha vanake suri, ei lubanud Heroodes teda väärikalt matta. Kuningas Heroodese käsul tapeti ka püha prohvet ja preester Sakaria. Ta mõrvati Jeruusalemmas templi ja altari vahel (Mt 23:35), sest ta ei tahtnud avaldada oma poja Johannese, tulevase Issanda Jeesuse Kristuse Ristija asukohta.
Jumala viha tabas peagi Heroodest ennast: teda vaevas kohutav haigus ja ta suri, kui ussid teda veel elavana sõid. Enne surma mõrvas jumalatu kuningas juutide ülempreestrid ja kirjatundjad, samuti oma venna, õe ja tolle abikaasa, oma naise Mariami, kolm poega ning seitsekümmend suurkohtu liiget. Ta alustas seda verevalamist, et tema surmapäev ei oleks rõõmu-, vaid leinapäev.
Kristlik kirik on need mõrvatud lapsed õigusega pühakuteks kuulutanud, sest nad surid süütus eas ja olid teataval viisil esimesed kristlikud märtrid. Neid ei olnud küll veega ristitud, kuid nad ristiti oma märtrisurma õndsas veres.
Pühade lapsukeste säilmeid või osa neist on Konstantinoopolis Issanda venna püha Jaakobuse kirikus, mille ehitas keiser Justinus. Suurem osa nende pühadest säilmetest asub Jeruusalemma patriarhaadis. Osi nende säilmetest leidub ka Athose mäel Pantokratori kloostris.
Allikas: www.oca.org












