Õigeusu kirikus on tavaks Issanda ja Jumalaema suurtele pühadele järgneval päeval meenutada pühakuid, kes osalesid vahetult pühas sündmuses. Nii austab kirik Issanda Jumala ilmumise pühale järgneval päeval seda, kes osales vahetult Kristuse ristimises, asetades oma käe Päästja pea peale.
Püha Johannes, Issanda püha Eelkäija ja Ristija, keda Issand nimetas prohvetitest suurimaks, lõpetab Vana Testamendi ajaloo ja avab Uue Testamendi ajajärgu. Püha prohvet Johannes tunnistas Jumala ainusündinud Pojast, kes sai lihaks. Püha Johannes arvati vääriliseks ristima Teda Jordani vetes ning ta oli Päästja ristimise päeval kõige pühama Kolmainsuse ilmumise tunnistaja.
Püha prohvet Johannes, preester Sakaria ja õiglase Eliisabeti poeg, oli Issanda sugulane Tema ema poolt. Püha Eelkäija Johannes sündis kuus kuud enne Kristust. Peaingel Gabriel kuulutas tema sündi Jeruusalemma templis, ilmutades Sakariale, et talle sünnib poeg.
Varem peetud palvete läbi täitus laps Püha Vaimuga. Püha Johannes valmistas end kõrbe üksinduses oma suureks teenimiseks ette range elu, paastu ja palvega ning tundis kaasa Jumala rahva saatusele.
Kolmekümneaastaselt asus ta kuulutama meeleparandust. Ta ilmus Jordani kallastele, et oma kuulutusega valmistada rahvast ette maailma Päästjat vastu võtma. Kirikulauludes nimetatakse püha Johannest „heledaks koidutäheks”, mille sära ületas kõigi teiste tähtede hiilguse ja kuulutas armupäeva lähenevat koitu, mida valgustab vaimuliku Päikese, meie Issanda Jeesuse Kristuse valgus.
Olles ristinud patuta Jumala Talle, suri püha Johannes peagi märtrisurma: kuningas Heroodese käsul raiuti tal tema tütre Salome palve peale mõõgaga pea maha. Püha Ristija Johannese kohta vt Mt 3:1–16; 11:1–19; 14:1–12; Mk 1:2–8; 6:14–29; Lk 1:5–25, 39–80; 3:1–20; 7:18–35; 9:7–9; Jh 1:19–34; 3:22–26.
Püha Eelkäija parema käe toomine Antiookiast Konstantinoopolisse ja tema imetegu hiolaste heaks hagarlaste vastu
Püha Ristija Johannese keha maeti Samaaria linna Sevastesse. Püha evangelist Luukas, kes käis eri linnades ja asulates Kristust kuulutamas, tuli Sevastesse, kus talle anti püha prohvet Johannese parem käsi, seesama käsi, millega ta oli Päästjat ristinud. Evangelist Luukas võttis selle kaasa oma kodulinna Antiookiasse.
Kui moslemid sajandeid hiljem Antiookia vallutasid, tõi diakon nimega Iiob püha Eelkäija käe Antiookiast Halkedoni. Sealt viidi see Issanda Jumala ilmumise püha eelõhtul aastal 956 Konstantinoopolisse, kus seda edaspidi hoiti.
Aastal 1200 nägi Eelkäija paremat kätt keisripalees vene palverändur Dobrõnja, kellest hiljem sai püha Novgorodi ülempiiskop Antooni, kelle mälestust peetakse 10. veebruaril. Pühakute elulugudest loeme, et aastal 1263, kui ristisõdijad Konstantinoopoli vallutasid, andis keiser Baudouin ühe püha Ristija Johannese randmeluu Otton de Cichonile, kes kinkis selle Prantsusmaal tsistertslaste kloostrile.
Paremat kätt hoiti edasi Konstantinoopolis. Neljateistkümnenda sajandi lõpul ja viieteistkümnenda algul nägid püha säilet Konstantinoopolis Peribleptose kloostris vene palverändurid Novgorodi Stefan, diakon Ignaati, laulja Aleksander ja diakon Zoosima. Kui Konstantinoopol aastal 1453 türklaste kätte langes, koguti pühad esemed vallutaja käsul kokku ja neid hoiti lukustatuna keisri varakambris.
Pühakute elulood annavad selget tunnistust, et aastal 1484 andis moslemi sultani Bayezidi poeg püha Eelkäija parema käe Rhodose rüütlitele nende poolehoiu võitmiseks, sest Bayezidi ohtlik rivaal, tema enda vend, oli nendega liitu astunud. Sellest sündmusest räägib ka kaasaegne osaline, Rhodose asekantsler Wilhelm Gaorsan Gallo. Rhodose rüütlid seadsid hiljem oma asupaiga Vahemeres Malta saarel ja viisid saadud püha säilme sinna.
Kui Vene tsaar Paul I (1796–1801) sai püha prohvet Johannese auks tegutseva Malta ordu suurmeistriks, viidi Ristija parem käsi, osa elavakstegevast ristist ja Jumalaema Filermose pühakuju Napoleoni ohu tõttu aastal 1799 Malta saarelt Venemaale Gatšina kabelisse; seda meenutatakse 12. oktoobril. Filermose pühakuju pärineb Rhodose Filermose mäelt ja selle mälestuspäev on samuti 12. oktoobril. Samal aastal viidi need pühad esemed Talvepalee kirikusse, mis oli pühendatud Päästja kätetatehtud pühakujule. Selle püha jaoks koostati eriline teenistus.
Lisaks ausa ja aulise prohveti, Eelkäija ja Ristija Johannese koondmälestusele tähistab Vene õigeusu kirik tema mälestust järgmistel päevadel: 23. septembril tema eostamist; 24. juunil sündimist; 29. augustil pea maharaiumist; 24. veebruaril tema pea esimest ja teist leidmist; 25. mail pea kolmandat leidmist ning 12. oktoobril tema parema käe toomist Maltalt Gatšinasse aastal 1799.
Allikas: www.oca.org