Püha apostel Timoteus oli pärit Väike-Aasia Lükaoonia linnast Lüstrast. Püha apostel Paulus, kelle mälestust peetakse 29. juunil, pööras püha Timoteuse Kristuse poole aastal 52. Kui apostlid Paulus ja Barnabas Lükaoonia linnu esimest korda külastasid, tervendas püha Paulus ühe sünnist saadik jalutu mehe. Seejärel hakkasid paljud Lüstra elanikud Kristusesse uskuma, nende seas tulevane püha Timoteus, tema ema Eunike ja vanaema Loide ehk Lois (Ap 14:6–12; 2Tm 1:5).
Apostel Pauluse püha Timoteuse hinge külvatud ususeeme kandis rikkalikku vilja. Temast sai püha Pauluse õpilane ning hiljem tema pidev kaaslane ja kaastööline evangeeliumi kuulutamisel. Apostel Paulus armastas püha Timoteust ja nimetas teda oma kirjades armsaks pojaks, meenutades tänulikult tema pühendumust ja ustavust.
Ta kirjutas Timoteusele: „Sina oled järginud minu õpetust, eluviisi, kavatsust, usku, pikameelsust, armastust ja kannatlikkust” (2Tm 3:10–11). Apostel Paulus määras püha Timoteuse Efesose piiskopiks ja pühak jäi sinna viieteistkümneks aastaks. Viimaks, kui püha Paulus oli vangis ja ootas märtrisurma, kutsus ta oma ustava sõbra püha Timoteuse viimast korda hüvasti jätma (2Tm 4:9).
Püha Timoteuse elu lõppes märtrisurmaga. Efesose paganad pidasid oma ebajumalate auks püha ning tavatsesid neid läbi linna kanda jumalatute talituste ja laulude saatel. Jumala au eest innukas püha Timoteus püüdis rongkäiku peatada ning vaimulikult pimedale ebajumalakummardajate rahvale aru pähe panna, kuulutades tõelist usku Kristusesse.
Vihased paganad tungisid pühale apostlile kallale, peksid teda, lohistasid mööda maad ja viimaks viskasid ta kividega surnuks. Püha Timoteus sai märtrisurma aastal 93.
Neljandal sajandil viidi püha Timoteuse säilmed Konstantinoopolisse ja asetati Pühade Apostlite kirikusse püha Andrease ja püha Luuka haua lähedale; nende mälestuspäevad on 30. novembril ja 18. oktoobril. Kirik austab püha Timoteust ühe seitsmekümnest apostlist.
Vene kombe järgi on preestri risti tagaküljele sageli kirjutatud püha Pauluse sõnad Timoteusele: „Ole usklikele eeskujuks kõnes ja eluviisis, armastuses, usus ja puhtuses” (1Tm 4:12).
Allikas: www.oca.org