Kapadookiast pärit neitsi Niina oli suurmärter Georgi sugulane ja oma vanemate ainus tütar. Tema isa Zabulon oli Rooma väejuht ning ema Sosana Jeruusalemma patriarhi Juvenali õde. Kui Niina oli kaheteistkümneaastane, müüsid vanemad oma vara ja kolisid Jeruusalemma. Peagi sai isa mungaks, jättis perega hüvasti ja läks Jordani kõrbesse askeedina elama.
Pärast abikaasast lahkuminekut pühitses patriarh Juvenal Sosana diakonissiks. Niina jäi vana naise Saara Niafoori hoolde, kes kasvatas teda kristlikus usus ja rääkis talle Kristuse elust ning kannatustest. Saaralt kuulis Niina ka seda, kuidas Kristuse kuub oli jõudnud Gruusiasse.
Niina palvetas Jumalasünnitaja poole ja palus õnnistust minna Gruusiasse, et austada kuube, mille Jumalaema oli oma Pojale kudunud. Pärimuse järgi ilmus Jumalaema talle unes ja käskis minna maale, mis oli talle liisu läbi osaks saanud, ning kuulutada seal Kristuse evangeeliumi. Ta lubas olla Niina kaitsja.
Niina kohkus suure ülesande ees ja küsis, kuidas võiks tema, nõder naine, seda täita ja nägemuse tõelisuses veenduda. Jumalaema andis talle viinapuuokstest risti kaitseks nähtavate ja nähtamatute vaenlaste vastu. Ärgates leidis Niina risti oma kätest ja sidus selle juuksesalkudega kinni. Teise pärimuse järgi oli rist Jumalaema enda juustega seotud.
Niina rääkis nägemusest oma onule patriarh Juvenalile ja avaldas soovi Gruusias evangeeliumi kuulutada. Patriarh viis ta kuninglike uste ette, pani käed tema peale ning palus, et Issand oleks talle teejuhiks ja varjupaigaks ning annaks talle tarkust rõõmusõnumi kuulutamiseks.
Roomas kohtus Niina pärimuse järgi printsess Hripsime ja tema kasvataja Gaianega ning ristis nad. Keiser Diocletianus soovis Hripsimega abielluda, kuid Niina, Hripsime, Gaiane ja veel viiskümmend neitsit põgenesid Armeeniasse. Keiser saatis neile sõdurid järele ja teatas põgenikest Armeenia kuningale Tiridatesele.
Ka Tiridates soovis Hripsimega abielluda. Kui too keeldus, laskis kuningas tema, Gaiane ja nende kaaslased piinata ning surmata. Niina pääses, varjates end roosipõõsastes.
Gruusiasse jõudes kohtas Niina Paravani järve ääres Mtsheta karjaseid. Tuttavate abiga jõudis ta Urbnisi linna, kus viibis kuu aega. Seejärel läks ta koos jumalakuju Armazit austama suunduvate grusiinidega Mtshetasse. Nähes rahvast ebajumalaid kummardamas, palus ta, et kõik rahvad võiksid tunda ainsat tõelist Jumalat. Pärimuse järgi tõusis seejärel tugev tuul ja sadas rahet, mis purustas kujud.
Niina leidis eluaseme kuningliku aedniku perekonna juures. Aednik ja tema naine olid lastetud, kuid Niina palvete läbi sündis neile laps. Nad tunnistasid Kristust tõeliseks Jumalaks ja said Niina õpilasteks. Tema kuulutuse mõjul võtsid paljud ristiusu vastu. Niina tervendas ka raskesti haige kuninganna Nana.
Kuningas Mirian ei olnud Niina kuulutuse mõjuga rahul. Kord jahil olles otsustas ta Kristuse järgijad hukata, sealhulgas oma naise, kui too usust ei loobu. Siis läks äkitselt pimedaks. Hirmunud kuningas palus asjatult abi oma jumalatelt ning pöördus viimaks Niina Jumala poole, tõotades usule tulla ja kiriku ehitada.
Pimedus hajus ja päike hakkas taas paistma. Linna naastes rääkis Mirian Niinale oma otsusest. Apostlisarnase Niina töö tulemusena juurdus Gruusias kristlik usk.
Püha Niina suri Ida-Gruusias Bodbe külas ning maeti oma soovi kohaselt sinna. Hiljem ehitas kuningas Mirian tema hauale püha Georgi auks kiriku.
Allikas: www.oca.org