Püha Auksenti oli päritolult süürlane ja teenis keiser Theodosius Noorema õukonnas (418–450). Teda tunti voorusliku, õpetatud ja targa mehena ning ta oli paljude oma aja vagade inimeste sõber.
Maailma tühisusest vaevatud püha Auksenti pühitseti preestriks ja seejärel mungaks. Pärast seda läks ta Bitüüniasse ja leidis Halkedoni lähedal Oksia mäel üksildase paiga, kus alustas erakuelu; seda mäge hakati hiljem nimetama Auksenti mäeks. Pühaku askeesipaiga avastasid kadunud lambaid otsivad karjased. Nad rääkisid temast teistele ja inimesed hakkasid tema juurde tervenemist otsima tulema. Püha Auksenti tervendas Issanda nimel palju haigeid ja väeteid.
Aastal 451 kutsuti püha Auksenti neljandale ülemaailmsele kirikukogule Halkedonis, kus ta mõistis hukka eutühhianismi ja nestoriaanluse eksiõpetused. Pühakirja ja jumalateadust hästi tundes võitis püha Auksenti kergesti temaga vaielnud vastaseid. Pärast kirikukogu lõppu pöördus ta tagasi oma üksildasse mäekongi. Vaimuliku pilguga nägi ta suurelt kauguselt püha Siimeon Sambniku uinumist aastal 459.
Püha Auksenti suri umbes aastal 470, jättes endast maha õpilasi ja palju kloostreid Bitüünia piirkonnas. Ta maeti Süürias Rufiananase püha Ipaati kloostrisse.
Allikas: www.oca.org