Püha Peluusiumi Issidor elas neljandal ja viiendal sajandil. Ta oli pärit Aleksandriast ja kasvas vagade kristlaste keskel. Ta oli Aleksandria ülempiiskopi Teofilose ja tema ametijärglase püha Kirilli sugulane; Kirilli mälestust peetakse 18. jaanuaril. Juba noorena lahkus ta maailmast ja tõmbus Egiptuses Peluusiumi mäele, millest sai tema askeesivaeva paik.
Püha Issidori vaimulik tarkus ja range askees koos laia harituse ning kaasasündinud inimhinge tundmisega võimaldasid tal lühikese ajaga võita kaasmunkade austuse ja armastuse. Nad valisid ta oma ülemaks ja lasid preestriks pühitseda. Varaseimad tema eluloo allikad ei ütle siiski midagi selle kohta, et ta oleks olnud kloostriülem.
Püha Johannes Kuldsuu eeskujul, keda ta oli Konstantinoopoli reisi ajal näinud ja kuulnud, pühendus püha Issidor eelkõige kristlikule kuulutusele, sellele „praktilisele tarkusele”, mis on tema enda sõnul nii „ehitise alus kui ka ehitis ise”, loogika aga on „selle kaunistus ja mõtisklus selle kroon”.
Ta oli õpetaja ja andis meelsasti nõu kõigile, kes tema poole vaimulikku julgustust otsides pöördusid, olgu lihtsale inimesele, ülikule, piiskopile, Aleksandria patriarhile või isegi keisrile. Ta jättis endast maha umbes 10 000 kirja, millest on säilinud 2090. Suur osa neist kirjadest avab sügavat teoloogilist mõtlemist ja sisaldab Pühakirja kõlbeliselt õpetlikke seletusi. Püha Footi, kelle mälestust peetakse 6. veebruaril, nimetab Issidori preestri- ja askeedielu eeskujuks ning stiilimeistriks.
Armastus püha Johannes Kuldsuu vastu ajendas püha Issidori teda toetama, kui keisrinna Eudoksia ja ülempiiskop Teofilos teda taga kiusasid. Pärast püha Johannese surma veenis püha Issidor Teofilose ametijärglast püha Kirilli kandma Johannes Kuldsuu nime usutunnistajana kiriku diptühhonitesse. Püha Issidori algatusel kutsuti Efesoses kokku kolmas ülemaailmne kirikukogu aastal 431, kus mõisteti hukka Nestoriuse väärõpetus Jeesuse Kristuse isiku kohta.
Püha Issidor elas kõrge eani ja suri umbes aastal 436. Kirikuloolane Evagrios kirjutab kuuendal sajandil püha Issidori kohta: „Tema elu näis kõigile ingli eluna maa peal.” Teine ajalookirjutaja, Nikeforos Kallistos, kiidab teda nõnda: „Ta oli mungareeglite ja jumaliku nägemise elav ja vaimust kantud sammas ning näitas sellisena kõige innukama eeskuju ja vaimuliku õpetuse ülimat kuju.”
Allikas: www.oca.org