Püha märter Triifon sündis Väike-Aasia Früügia piirkonnas Lampsakose külas. Varasest noorusest andis Issand talle väe kurje vaime välja ajada ja mitmesuguseid haigusi ravida. Kord päästis ta oma kodupaiga elanikud näljast: püha Triifon tõrjus palve väel rohutirtsuparve, mis vilja sõi ja põlde laastas.
Eriti tuntuks sai püha Triifon sellega, et ajas kurja vaimu välja Rooma keisri Gordianuse (238–244) tütrest. Kõiki hädalisi aidates palus ta neilt vaid üht: usku Jeesusesse Kristusesse, kelle armu läbi ta neid tervendas.
Kui keisritroonile asus Decius (249–251), alustas ta kristlaste ägedat tagakiusamist. Väeülem Aquilinusele teatati, et püha Triifon kuulutab julgelt usku Kristusesse ja juhib paljusid ristimisele. Pühak võeti kinni ja viidi ülekuulamisele, kus ta kartmatult oma usku tunnistas.
Teda anti ränkade piinade kätte: teda peksti nuiadega, tema ihu rebiti raudkonksudega, liha kõrvetati tulega ning ta jalataldadesse löödi raudnaelu ja teda viidi läbi linna. Püha Triifon talus kõiki piinu vapralt ja nurisemata.
Viimaks mõisteti ta mõõgaga pea maharaiumisele. Püha märter palvetas enne hukkamist ja tänas Jumalat, et Ta oli teda kannatustes kinnitanud. Ta palus Issandat õnnistada ka neid, kes tema nime appi hüüavad. Just siis, kui sõdurid tõstsid mõõga püha märtri pea kohale, andis ta oma hinge Jumala kätte. See sündis aastal 250 Nikaia linnas.
Kristlased mähkisid märtri püha keha puhtasse surilinasse ja tahtsid ta matta Nikaia linna, kus ta oli kannatanud, kuid püha Triifon käskis neil nägemuses viia oma keha kodumaale Lampsakose külla. Hiljem viidi püha Triifoni säilmed Konstantinoopolisse ja seejärel Rooma.
Venemaal peetakse püha Triifonit lindude kaitsepühakuks. Räägitakse, et kui tsaar Ivan Julm jahil viibis, lasi tema pistrikusõdur hooletuse tõttu tsaari lemmikpistrikul minema lennata. Tsaar käskis pistrikusõdur Triifon Patrikejevil linnu kolme päevaga üles leida, vastasel korral hukatakse ta. Triifon otsis läbi kogu metsa, kuid tulutult.
Kolmandal päeval pöördus ta pikast otsimisest kurnatuna tagasi Moskvasse paika, mida nimetati Marina saluks. Väsimusest võidetuna heitis ta puhkama ja palus palavalt abi oma kaitsepühakult märter Triifonilt.
Unes nägi ta noormeest valgel hobusel, tsaari pistrik käe peal. Noormees ütles: „Võta kadunud lind, mine tsaari juurde ja ära kurvasta.” Ärgates märkas pistrikusõdur pistrikku tõepoolest männi otsas. Ta viis selle tsaarile ja rääkis imelisest abist, mida oli saanud pühalt märter Triifonilt. Olles pühale Triifonile oma elu päästmise eest tänulik, ehitas Triifon Patrikejev paika, kus pühak talle ilmus, kabeli. Hiljem ehitas ta Moskvasse ka püha märter Triifonile pühendatud kiriku.
Vene õigeusu kirikus austatakse püha märtrit väga Moskva taevase kaitsjana. Paljudel Vene pühakujudel kujutatakse pühakut, pistrik käsivarrel.
Allikas: www.oca.org