Evangeeliumid ja teised Uue Testamendi raamatud ei kõnele Jumalasünnitaja emast pühast Annast. Pärimuse järgi oli Petlemmas elanud preester Mattanil (Mt 1:15) kolm tütart: Maria, Sobe ja Anna. Maria abiellus Petlemmas ja sünnitas Eliisabeti, püha Ristija Johannese ema.
Püha ja õiglane Anna oli preester Mattani noorim tütar. Mattan oli Leevi suguharust, Aaroni soost. Anna abikaasa püha ja õiglane Joakim oli Juuda suguharust, kuningas Taaveti kojast ja soost. Vana tõotuse järgi pidi Messias pärinema kuningas Taaveti soost (Lk 2:4).
Abielupaar elas Galilea Naatsaretis. Igal aastal andsid nad kaks kolmandikku oma sissetulekust Jeruusalemma templile ja vaestele. Jumala ettehooldusel ei olnud pühal paaril vanaduseni lapsi. See kurvastas neid väga, sest juudid pidasid lastetust suureks õnnetuseks ja Jumala karistuseks. Nad palvetasid palavalt, et Issand neile lapse annaks.
Ühel pühal, kui iisraellased Jeruusalemma templis Jumalale ande tõid, keeldus ülempreester lastetu Joakimi ande vastu võtmast, arvates, et tal pole Jumala õnnistust. Püha Joakim oli sügavalt kurb. Ta uuris Iisraeli kaheteistkümne suguharu suguvõsaraamatuid ja nägi, et kõigil õiglastel oli järeltulijaid, sealhulgas Aabrahamil, kui too oli saja-aastane. Koju tagasi pöördumata läks püha Joakim kõrbe ja veetis seal nelikümmend päeva range paastu ja palvega, anudes endale Jumala halastust ning pestes kibedate pisaratega oma häbi.
Püha Anna arvas, et nende kurbuses on süüdi tema. Ühel päeval nägi ta loorberipuu okstel pesa vaevu sulgima hakanud poegadega. Ta nuttis ja palus endale last, tõotades tuua lapse annina Jumalale. Niipea kui püha Anna need sõnad ütles, teatas Issanda ingel talle, et tema palvet on kuulda võetud, ning ilmutas, et ta saab tütre nimega Maria, kelle läbi õnnistatakse kõiki maailma rahvaid. Rõõmustades tõttas püha Anna Jeruusalemma templisse Jumalat tänama. Ta kordas oma tõotust laps Jumalale pühendada. Ingel tuli sama sõnumiga kõrbes oleva püha Joakimi juurde ja käskis tal minna Jeruusalemma. Seal eostus õiglases Annas kõige püham Jumalasünnitaja, kes seejärel sündis.
Õigeusu kirik ei võta vastu õpetust, et Jumalaema vabastati eostamise hetkel oma Poja tulevaste teenete tõttu esiisade patu tagajärgedest, nagu surm, kaduvus ja patt. Ainult Kristus sündis täiesti pühana ja patuta, nagu püha Milano Ambroosi õpetab oma Luuka evangeeliumi seletuse teises peatükis. Püha Neitsi oli nagu kõik teised inimesed surelik ja kiusatustele avatud, kuigi ta ei teinud isiklikke patte. Ta ei olnud muust inimkonnast eraldatud jumalikustatud loodu. Kui see oleks nõnda, ei oleks ta tõeliselt inimene ja ka loomus, mille Kristus temalt võttis, ei oleks tõeliselt inimlik. Kui Kristus ei jaga tõeliselt meie inimloomust, satub kahtluse alla meie pääsemise võimalus.
Püha Annat on austatud iidsetest aegadest. Seda võib järeldada kirikuisade kirjutistest ja Jumalasünnitaja ema auks loodud vanadest lauludest. Aastal 550 pühendas keiser Justinianus Konstantinoopolis püha Anna auks kiriku.
Osa pühaku vasakust käest asub Athose mäel Stavronikita kloostris. Osa tema kõdunemata vasakust jalast on Athose püha Anna skiitas ja osa kõdunemata paremast jalast Koutloumousiou kloostris.
Pühaku säilmete osakesi leidub Lamia Lygaria püha Anna kloostris ja Sourotise püha Johannes Jumalasõnaõpetaja kloostris. Osa tema kõdunemata ihust on roomakatoliku rahvusvahelises ristisõdijate pühade säilmete kogus. Pühaku ranne asub Rooma Püha Pauluse müüritaguses roomakatoliku kirikus.
Paljudel püha Anna eostamise pühakujudel tallab kõige püham Jumalasünnitaja madu jalge all. Pühi Joakimit ja Annat kujutatakse tavaliselt palves kokku pandud kätega; nende pilgud on üles suunatud ja nad vaatavad Jumalaema, kes seisab õhus väljasirutatud kätega. Tema jalge all on kera, mida ümbritseb madu, kuradi võrdkuju, kes püüab oma võimuga kogu maailma vallutada.
On ka pühakujusid, millel püha Anna hoiab kõige pühamat Neitsit lapsena vasakul käsivarrel. Püha Anna näoilme väljendab aukartust. Suur vana lõuendile maalitud pühakuju asub Volõõnia piiskopkonna Dubno piirkonnas Minkovetsa külas. Venemaal on rasedad naised seda püha iidsetest aegadest eriliselt austanud.
Pärimuses nimetatud Maria on püha Anna ema ja Jumalasünnitaja vanaema. Tema mälestust peetakse pühade esiisade pühapäeval.
Allikas: www.oca.org









