EAÕK Tartu piiskopkond

pühad, mälestused, paast, lugemised, teenistused

25.11.2026

UUS KALENDER

kolmapäev | jõulupaastrange paastupäev

  • Pühade piiskopmärtrite Rooma paavsti Klementi ja Aleksandria ülempiiskopi Peetri mälestus.

8. viis

Rooma Klement
Rooma Klement
Aleksandria Peetrus
Aleksandria Peetrus
Pühade piiskopmärtrite Rooma paavsti Klementi ja Aleksandria ülempiiskopi Peetri mälestus.

Püha piiskopmärter Klement, Rooma paavst

Püha piiskopmärter Klement, Rooma paavst, sündis Roomas rikkas ja lugupeetud perekonnas. Olude sunnil lapsepõlvest peale vanematest lahutatud Klementi kasvatasid võõrad. Roomas elades sai noormees hea hariduse, teda ümbritses luksus ja tal oli ligipääs keisri õukonnale. Kuid need mugavused ei toonud talle rõõmu ja paganlik tarkus ei köitnud teda. Ta hakkas mõtisklema elu tähenduse üle.

Kui teated Kristusest ja Tema õpetusest hakkasid pealinna jõudma, jättis püha Klement oma kodu ja valdused ning läks maadele, kus apostlid kuulutasid. Aleksandrias kohtus ta püha apostel Barnabasega, kuulas tema sõnu sügava tähelepanuga ning tajus Jumala sõna väge ja tõde. Palestiinasse jõudnud, võttis püha Klement apostel Peetruselt vastu ristimise ning sai tema innukaks õpilaseks ja alaliseks kaaslaseks, jagades temaga tööd ja kannatusi. Veidi enne oma kannatusi ja surma pühitses püha Peetrus püha Klementi Rooma piiskopiks. Pärast apostel Peetruse surma oli järgmine Rooma piiskop püha Linus (67–79), tema järel püha Anacletus (79–91) ning seejärel püha Klement (92–101).

Püha Klementi vooruslik elu, heateod ja palvetöö pöörasid paljusid Kristuse poole. Kord ristis ta paasapühal 424 inimest. Ristitute seas oli kõigist ühiskonnakihtidest inimesi: orje, ametnikke ja isegi keisriperekonna liikmeid.

Paganad, nähes tema apostliku kuulutuse edu, kaebasid püha Klementi peale keiser Traianusele (98–117), süüdistades pühakut paganlike jumalate solvamises. Keiser saatis püha Klementi pealinnast pagendusse Krimmi, tööle Hersoni linna lähedal asuvasse kivimurdu. Paljud pühaku õpilased järgnesid talle vabatahtlikult, eelistades pagendust elule ilma oma vaimuliku isata.

Pagenduspaika jõudnud, leidis püha Klement eest palju kristlikke usklikke, kes olid mõistetud tööle rasketes tingimustes, kus nappis vett. Ta palvetas koos süüdimõistetutega ning Issand ilmus talle talle kujul ja näitas allika asukohta, kust voolas välja tõeline veejõgi. See ime tõi püha Klementi juurde hulga inimesi. Innukat jutlustajat kuulates pöördusid sajad paganad Kristuse poole. Iga päev ristiti viissada või enam inimest. Sinna kivimurdu ehitati kirik, kus Klement preestrina teenis.

Pühaku apostlik tegevus äratas keiser Traianuse viha ja ta käskis püha Klementi uputada. Märter heideti merre, ankur kaela seotud. See sündis aastal 101.

Pühaku ustavad õpilased Kornelius ja Fibius palusid rahvast palvetada, et Issand lubaks neil märtri ihu näha. Meri taandus kaldast kolme miili kaugusele ja rahvas kõndis merepõhja mööda, kuni leidis kirikukujulise marmorist koopa. Sealt, Jumala loodud „inglikirikust”, leidsid nad oma ülemkarjase kõdunemata ihu. Pärast seda taandus meri igal aastal püha Klementi märtrisurma aastapäeval ning seitse päeva said kristlased tema pühi säilmeid austada.

Bütsantsi keisri Nikeforose valitsusajal (802–811) ei taandunud meri Jumala ettehoolduse läbi enam ning püha Klementi säilmed jäid viiekümneks aastaks ligipääsmatuks. Keiser Miikaeli ja tema ema Teodora ajal (855–867) külastasid Hersoni pühad Kirill ja Metodi. Kui nad said teada püha Klementi varjule jäänud säilmetest, palusid nad Hersoni piiskoppi Georgit palvetada, et Issand neile piiskopmärtri säilmed näitaks.

Pühad Kirill ja Metodi käisid piki mereranda ristikäigus koos vaimulikega, kes olid nendega Konstantinoopolist kaasa tulnud. Kõigi sinna kogunenute tuliste palvete läbi ilmusid püha Klementi säilmed keskööl imeliselt merepinnale. Need viidi pidulikult Konstantinoopoli pühade apostlite kirikusse. Pühad Kirill ja Metodi viisid osa säilmeid seejärel Rooma, kuid suure osa säilmeist tõi hiljem Kiievisse püha vürst Vladimir, kelle mälestus on 15. juulil. Ta asetas need koos püha Fibiuse säilmetega Kümnise kirikusse, kuhu oli ehitatud püha Klementile pühendatud kabel. Piiskopmärter Klementi austatakse Venemaal laialdaselt. Muistsetest aegadest on talle pühendatud palju kirikuid.

Püha Klement, kes kuulub apostlike isade hulka, on jätnud meile vaimuliku pärandi: kaks kirja korintlastele, mis on esimesed kristliku õpetuse kirjalikud näited pärast pühade apostlite kirjutisi.

Püha piiskopmärter Peeter, Aleksandria ülempiiskop

Püha piiskopmärter Peeter, Aleksandria ülempiiskop, sündis ja kasvas Aleksandrias. Ta oli kõrgelt haritud mees ja Aleksandria kooli juhataja. Aastal 300 sai temast Aleksandria kiriku ülemkarjane oma õpetaja ja vaimuliku juhataja püha piiskop Teonase järel.

Keisrite Diocletianuse ja Maximianuse aegsete kristlaste tagakiusamiste tõttu linnast pagendusse sunnitud püha Peeter rändas läbi paljud maad, julgustades oma karja kirjadega. Ta pöördus taas oma linna tagasi, et sellel ohtlikul ajal Aleksandria kirikut isiklikult juhtida. Pühak külastas salaja vanglasse suletud kristlasi, julgustades neid usus kindlaks jääma; ta abistas lesknaisi ja orbe, kuulutas Jumala sõna, palvetas pidevalt ja pidas jumalateenistusi. Issand hoidis teda tagakiusajate käte eest.

Sel rahutul ajal külvas jumalakartmatu hereetik Areios, kes eitas Jeesuse Kristuse jumalikkust, oma jumalatu õpetuse umbrohtu. Kui Areios keeldus end parandamast ja tõele allumast, pani püha Peeter hereetiku needmise alla ja lahutas ta kirikust. Seejärel saatis Areios kaks püha Peetri preestrit pühakut paluma, et too kirikust lahutamise tühistaks. Ta teeskles, nagu oleks ta kahetsenud ja oma valeõpetustest loobunud. See ei olnud tõsi, sest Areios lootis saada Aleksandria ülempiiskopina püha Peetri ametijärglaseks. Püha Peeter nägi Püha Vaimu juhatusel läbi Areiose kurjuse ja pettuse ning manitses oma karja Areiost mitte uskuma ega teda kirikuosadusse vastu võtma.

Püha Peetri targa hoole all Aleksandria kirik tugevnes ja kasvas tagakiusamistest hoolimata. Kuid viimaks võeti pühak keiser Maximianuse (305–311) käsul kinni ja mõisteti surma. Vangla sissekäigu juurde kogunes palju inimesi oma pahameelt väljendama. Soovides vältida verevalamist ja rahvarahutust, saatis pühak võimudele sõna ning soovitas teha vangla tagaseina avause, et teda saaks salaja hukkamisele viia.

Ööpimeduses läks püha Peeter kaasa timukatega, kes viisid ta linnamüüridest välja ja raiusid tal pea maha samas paigas, kus varem oli hukatud püha Markus. Sel ööl kuulis üks vaga neitsi häält taevast ütlemas: „Peeter oli esimene apostlite seas; Peeter on viimane Aleksandria märtrite seas.” See sündis aastal 311. Hommikul, kui inimesed oma piiskopi surmast teada said, kogunes hukkamispaika rahvahulk. Nad võtsid märtri ihu ja pea, läksid kirikusse, riietasid ta piiskopirõivaisse ja asetasid ta istuma oma troonile altari ülemises paigas. Oma eluajal ei istunud püha Peeter sellel kunagi, vaid istus selle asemel jalapingil. Kord selgitas ta, et alati, kui ta oma troonile lähenes, nägi ta sellel säramas taevast valgust ja tajus jumaliku väe kohalolu. Seepärast ei söandanud ta sinna istuda.

Kord ilmus Issand Jeesus Kristus pühale Peetrile kaheteistkümneaastase lapsena, seljas ülalt alla lõhki rebitud rüü. Püha Peeter küsis Päästjalt, kes oli Tema rõiva lõhkunud. Tema vastas: „See meeletu Areios on selle lõhkunud, lõhestades rahva, kelle ma oma verega lunastasin. Ära võta teda kirikuosadusse, sest ta on teinud kurja minu ja mu karja vastu.”

Püha Peeter, suur õigeusu kaitsja, on tuntud ka sügava teoloogina. Tema raamatust „Jumalikkusest (Jeesuse Kristuse jumalikkusest)” pärit katkendeid kasutati Efesose ja Halkedoni kirikukogul. Kõigist tema töödest on kirikus tuntuimad ja kõrgelt hinnatud tema „Patukahetsuskaanonid”.

Allikas: www.oca.org

12.11.202625.11.2026 / 12.11.2026

VANA KALENDER

среда | пост

  • 🕃Свт. Иоа́нна Милостивого, патриарха Александрийского (620)
  • 🕃прп. Нила Постника (V)
  • 🕃прп. Нила Мироточивого, Афонского (1651)
  • Блж. Иоа́нна Власатого, Ростовского (1580)
  • прор. Ахи́и Силомлянина (960 г. до Р. Х.)
  • Сщмч. Алекса́ндра Адрианова, пресвитера (1918)
  • сщмчч. Константина Успенского, Влади́мира Красновского, Алекса́ндра Архангельского, Матфе́я Алоина, Дими́трия Розанова, Петра Косминкова, пресвитеров и Симео́на Кречкова, диакона (1937)
  • Иконы Божией Матери: Милостивая

Глас 8-й

Рядовое:

Лит. – Ап.: (зач. 281). Ев.: (зач. 69).

За четверг:

Лит. – Ап.: (зач. 283). Ев.: (зач. 70).

Свт.:

Лит. – Ап.: (зач. 311). Ев.: (зач. 24).

Тропарь и кондак
Святителю Иоанну Милостивому · Тропарь, глас 8

В терпе́нии твое́м стяжа́л еси́ мзду́ твою́, о́тче преподо́бне,/ в моли́твах непреста́нно терпе́вый,/ ни́щия возлюби́вый и сия́ удовли́вый,/ но моли́ся Христу́ Бо́гу, Иоа́нне ми́лостиве, блаже́нне,// спасти́ся душа́м на́шим.

Святителю Иоанну Милостивому · Кондак, глас 2

Бога́тство твое́ расточи́л еси́ убо́гим,/ и Небе́сное бога́тство ны́не восприя́л еси́,/ Иоа́нне всему́дре:/ сего́ ра́ди вси́ тя почита́ем,/ соверша́юще па́мять твою́,// ми́лостыни о тезоимени́те!

Преподобному Нилу Постнику · Тропарь, глас 8

Слез твои́х тече́ньми пусты́ни безпло́дное возде́лал еси́,/ и и́же из глубины́ воздыха́ньми во сто трудо́в уплодоноси́л еси́,/ и был еси́ свети́льник вселе́нней, сия́я чудесы́, Ни́ле, о́тче наш,// моли́ Христа́ Бо́га спасти́ся душа́м на́шим.

Преподобному Нилу Постнику · Кондак, глас 8

Хвра́стная страсте́й я́же от телесе́ воста́ния/ сечи́тельно, Ни́ле блаже́нне, во бде́нной твое́й ссекл еси́ моли́тве,/ но, я́ко име́я дерзнове́ние ко Го́споду,/ от вся́ких мя бед свободи́, да зову́ ти:// ра́дуйся, о́тче всеми́рный.

Блаженному Иоанну Власатому, Ростовскому чудотворцу · Тропарь, глас 8

Яви́лся еси́ во гра́де, я́ко в пусты́ни,/ в смиренному́дрии, чистоте́, и в труде́х, и по́двизех, и в терпе́нии мно́зе, преблаже́нне о́тче Иоа́нне,/ Взем бо крест Христо́в, после́дова Ему́/ и бе в моли́твах и псалмопе́нии день и нощь/ иноязы́чнаго рече́ния о спасе́нии всего́ ми́ра христиа́нскаго ро́да,/ и пресели́лся еси́ к Невече́рнему Све́ту./ Ны́не же ко гро́бу твоему́ ве́рни приходя́щии,/ моля́ся Го́сподеви, Богоро́дице и Предте́чи,/ прие́млют исцеле́ния моли́твами твои́ми./ Но при́сно за ны моли́ся, блаже́нне о́тче Иоа́нне,// спасти́ся душа́м на́шим.

Блаженному Иоанну Власатому, Ростовскому чудотворцу · Кондак, глас 8

Христо́вою любо́вию уязви́ся, о́тче Иоа́нне блаже́нне,/ вы́шния красоты́ жела́я,/ земна́я же вся презре́ и нивочто́же вмени́/ и на земли́ а́нгельское житие́ препроводи́,/ в ве́чный поко́й дости́же, иде́же глас пра́зднующих,/ с ни́миже моли́ся за ны// и душа́м на́шим проще́ние и телесе́м исцеле́ния да́руй.

Преподобному Нилу Мироточивому, Афонскому · Тропарь, глас 1

Мона́шествовав богоуго́дно в Горе́ Афо́нстей,/ в моли́твах и посте́х Бо́га взыска́л еси́/ и стал еси́ прия́телище чи́стое Ду́ха,/ облистава́я ве́рным доброде́телей лучи́,/ и́миже осиява́еши, Ни́ле, вопию́щих тебе́:/ сла́ва просла́вльшему тя Бо́гу,/ сла́ва Венча́вшему тя,// сла́ва Де́йствующему тобо́ю всем исцеле́ния.

Преподобному Нилу Мироточивому, Афонскому · Кондак, глас 3

Е́же от земли́ явле́ние/ свяще́нных моще́й твои́х, Ни́ле,/ совозсия́ сия́нию Креста́,/ того́ бо вожделе́л еси́ те́пле от младе́нства,/ ко́сти твоя́, сораспя́вшияся Христо́ви,/ воскре́сшему я́ко преве́чному Бо́гу,// Того́ прия́ша благода́ть.

Пресвятой Богородице пред иконой Ея, именуемой «Милостивая» · Тропарь, глас 1

Притеце́м, лю́дие, со дерзнове́нием к Ми́лостивей Цари́це Богоро́дице, и умиле́нно воззове́м к Не́й: ниспосли́, Влады́чице, ми́лости Твоя́ бога́тыя, сохраня́я во здра́вии и благоде́нствии гре́шныя рабы́ Твоя́. Боля́щия исцели́, скорбя́щия уте́ши и бе́дствующим помози́. И сподо́би на́с, Преми́лостивая, благоче́стно житие́ сие́ земно́е сконча́ти, христиа́нскую непосты́дную кончи́ну получи́ти и Небе́сное Ца́рствие унасле́довати. Гра́д на́ш изба́ви от вся́каго зла́го обстоя́ния, огражда́я Твои́м ми́лостивым заступле́нием. Ми́рови ми́р да́руй и спасе́ние душа́м на́шим испроси́.

В среду, св. Кресту · Тропарь, глас 1

Спаси́, Го́споди, лю́ди Твоя́/ и благослови́ достоя́ние Твое́,/ побе́ды на сопроти́вныя да́руя// и Твое́ сохраня́я Кресто́м Твои́м жи́тельство.

В среду, св. Кресту · Кондак, глас 4

Вознесы́йся на Крест во́лею,/ тезоимени́тому Твоему́ но́вому жи́тельству,/ щедро́ты Твоя́ да́руй, Христе́ Бо́же,/ возвесели́ нас си́лою Твое́ю,/ побе́ды дая́ нам на сопоста́ты,/ посо́бие иму́щим Твое́ ору́жие ми́ра,// непобеди́мую побе́ду.

azbuka

свт. Иоанн Милостивый, Александрийский
свт. Иоанн Милостивый, Александрийский
Нил Постник, Синайский, отшельник
Нил Постник, Синайский, отшельник
Иоанн Власатый, Милостивый, Ростовский, Христа ради юродивый
Иоанн Власатый, Милостивый, Ростовский, Христа ради юродивый
Нил Мироточивый, Афонский
Нил Мироточивый, Афонский
Александр Адрианов
Александр Адрианов
Константин Успенский
Константин Успенский
Владимир Красновский
Владимир Красновский
Александр Архангельский
Александр Архангельский
Матфей Алоин
Матфей Алоин
Димитрий Розанов
Димитрий Розанов
Милостивая
Милостивая

UV kalender | beta 2.3 07.10.26

© Tartu +Andreas andy@andy.ee

nädala algus
teksti suurus
pühakirja teksti suurus

UV kalender | beta 2.3 07.10.26

© Tartu +Andreas andy@andy.ee

Mobiilseadmes saad kalendri lisada avaekraanile
ja kasutada rakendusena.

Lisa kalender avaekraanile

Ava kalender Safaris. Puuduta Jaga → Lisa avaekraanile. Vajadusel leia see valik Veel alt. Lülita sisse Ava veebirakendusena ja puuduta Lisa.

Lisa kalender avaekraanile

Ava kalender Chrome’is. Puuduta ⋮ → Installi rakendus või Lisa avaekraanile ning kinnita valik.

Mõlemad kalendrid kirjeldavad sama päeva.

Uus kalender lähtub EAÕK tavadest.

Vana kalender kasutab azbuka.ru andmeid.

Perikoobil klikkimine avab Piibli teksti.

Uues kalendris eestikeelse teksti päises perikoobil klikkides avaneb see Piibli peatükk Piibel.neti lehel.

Ikoonil klikkimine avab suurema vaate.

Arvutil viib vasak nooleklahv eelmise, parem järgmise päeva juurde. Suure ikooni vaates liiguvad samad klahvid eelmise ja järgmise ikooni juurde.

Nutiseadmes viibe vasakule viib järgmise, viibe paremale eelmise päeva juurde. Suure ikooni vaates viib ekraani vasaku või parema poole puudutamine eelmise või järgmise ikooni juurde.

Uue kalendri all avab link „näita eoc.ee kalender” võrdluseks sama päeva andmed, kui need on seal olemas.

Uue kalendri all avab Azbuka logo sama kuupäeva vana kalendri mälestused. Vana kalendri all viib Azbuka logo selle päeva originaallehele azbuka.ru-s.