Püha Antiookia ülempiiskop Eustaati (323–331) sündis aastal 324 Pamfüülias Side linnas. Ta oli Beroea ehk tänapäeva Aleppo piiskop ning teda armastas ja austas rahvas. Oma karja palvel tõstsid esimese ülemaailmse kirikukogu isad ta aastal 325 Antiookia piiskopitoolile.
Püha Eustaati oli õpetatud teoloog ja paistis silma ka ulatuslike teadmistega ilmalikes teadustes. Kui idas hakkas levima Ariuse eksiõpetus, mis eitas Jumala Poja üheloomulisust Isaga, võitles püha Eustaati innukalt õigeusu puhtuse eest oma sõnade ja kirjutistega.
Esimese ülemaailmse kirikukogu kutsus aastal 325 kokku püha Jumala kroonitud keiser Konstantinus Suur (306–337). Selle kirikukogu esimene juhataja oli püha Eustaati. Kirikukogu mõistis hukka Ariuse väärõpetused ja sõnastas õigeusu tunnistuse Nikaia usutunnistuses.
Kuid hullunud Arius, nagu püha Eustaati teda nimetas, keeldus oma eksitustest loobumast. Kirikukogu heitis tema ja tema mõttekaaslased kirikust välja. Nikaia usutunnistusele alla kirjutanud piiskoppide seas oli ka neid, kes Ariuse eksiõpetusele kaasa tundsid, kuid kirjutasid kirikukogu otsustele alla kirikust väljaheitmise kartuses.
Pärast kirikukogu sepitsesid vaenlased püha Eustaati vastu. Suure kavalusega said nad tema nõusoleku kohaliku kirikukogu kokkukutsumiseks Antiookias. Nad andsid ühele kõlvatu eluviisiga naisele altkäemaksu ja veensid teda ilmuma kirikukogule, laps süles, ning valelikult teatama, et püha Eustaati on lapse isa.
Ariaanid kuulutasid püha Eustaati tagandatuks, rikkudes apostlikku reeglit, mille järgi peavad vaimulike vastaseid süüdistusi kinnitama kaks tunnistajat. Ilma kohtupidamiseta saadeti ta Traakiasse pagendusse. Kuid vale paljastus peagi: raskesti haigestunud naine kahetses. Ta kutsus vaimulikud enda juurde ja tunnistas paljude inimeste juuresolekul oma pattu.
Umbes sel ajal suri püha Konstantinus Suur ja tema pojast Constantiusest (337–361), kes jagas Ariuse väärõpetuslikke vaateid ja soosis ariaanlikke piiskoppe, sai tema troonijärglane. Ka pagenduses võitles püha Eustaati õigeusu eest sama innukalt. Ta suri aastal 337 pagenduses Filippi või Trajanopolise linnas.
Aastal 381 Konstantinoopolis kokku kutsutud teine ülemaailmne kirikukogu kinnitas õigeusu usutunnistuse, mida püha Eustaati oli nii jõuliselt kaitsnud. Ariaanlik eksiõpetus neeti uuesti.
Aastal 482 viidi püha Eustaati säilmed aupaklikult Filippist Antiookiasse, suureks rõõmuks Antiookia rahvale, kes ei olnud lakanud oma patriarhi austamast ja armastamast.
Pühast Eustaatist pidasid lugu neljanda sajandi suured ülemkarjased Vassiili Suur, Johannes Kuldsuu, Aleksandria Atanaasi, Küprose Epifaan, Siinai Anastaasi ja Stridoni Hieronymus. Tuntud kirikuloolane Kürose piiskop Teodoriit nimetab püha Eustaatit kiriku sambaks ja vagaks meheks, kes on Aleksandria püha Atanaasi ja teiste õigeusu võitluse eesrinnas olnud piiskoppidega samaväärne.
Allikas: www.oca.org