Püha Gaza ülempiiskop Porfiiri sündis umbes aastal 346 Tessaloonikas. Tema vanemad olid jõukad, mis võimaldas pühal Porfiiril saada hea hariduse. Mungakutse poole kaldudes lahkus ta kahekümne viie aasta vanuselt kodukandist ja läks Egiptusesse, kus elas Nitria kõrbes püha Makaari Suure juhatusel; Makaari mälestust peetakse 19. jaanuaril. Seal kohtas ta ka püha Hieronymust, kelle mälestuspäev on 15. juunil ja kes sel ajal Egiptuse kloostreid külastas. Porfiiri läks palverännakule Jeruusalemma pühadesse paikadesse ja Issanda elavakstegevat risti kummardama, seejärel asus ta palvetamiseks ja askeesivaevaks Jordani kõrbes koopasse.
Viie aasta pärast haigestus püha Porfiiri raskesse jalahaigusse. Ta otsustas minna Jeruusalemma pühadesse paikadesse tervenemise eest palvetama. Kui ta lebas Kolgata jalamil poolteadvusetult, langes püha Porfiiri otsekui vaimustusse. Ta nägi Jeesust Kristust ristilt alla tulemas ja talle ütlemas: „Võta see puu ja hoia seda.”
Vaimustusest ärgates leidis ta end terve ja valutuna. Seejärel jagas ta kogu oma raha vaestele ja Jumala kirikute kaunistamiseks. Mõnda aega teenis ta elatist kingsepana. Päästja sõnad täitusid, kui pühak oli neljakümne viie aastane. Jeruusalemma patriarh pühitses püha Porfiiri preestriks ja määras ta Issanda auväärse ristipuu hoidjaks.
Aastal 395 suri Palestiina Gaza linna piiskop. Kohalikud kristlased läksid Kaisareasse metropoliit Johannese juurde paluma uut piiskoppi, kes suudaks astuda vastu paganatele, keda oli nende linnas ülekaalus ja kes seal kristlasi ahistasid. Issand andis metropoliidile mõtte kutsuda preester Porfiiri. Hirmu ja värinaga võttis askeet piiskopiameti vastu ning langes pisarsilmi elavakstegeva ristipuu ette maha ja läks uut kuulekustööd täitma.
Gazas oli ainult kolm kristlikku kirikut, kuid väga palju paganlikke templeid ja ebajumalakujusid. Sel ajal oli kaua vihmata olnud ja valitses ränk põud. Paganlikud preestrid tõid oma ebajumalatele ohvreid, kuid hädad ei lakanud. Püha Porfiiri määras kõigile kristlastele paastu, pidas siis koguöise valveteenistuse ning seejärel toimus kiriklik rongkäik ümber linna. Kohe katsid taevast äikesepilved, müristas ja sadas rohket vihma. Seda imet nähes hüüdsid paljud paganad: „Kristus on tõepoolest ainus tõeline Jumal!” Selle tulemusel ühines püha ristimise läbi kirikuga 127 meest, kolmkümmend viis naist ja neliteist last ning peagi veel 110 meest.
Paganad jätkasid kristlaste ahistamist. Nad jätsid kristlased riigiametitest kõrvale ja koormasid neid maksudega. Püha Porfiiri ja Kaisarea metropoliit Johannes sõitsid Konstantinoopolisse, et keisrilt õiglust otsida. Püha Johannes Kuldsuu, kelle mälestuspäevad on 14. septembril ning 27. ja 30. jaanuaril, võttis nad vastu ja aitas neid.
Pühad Johannes ja Porfiiri viidi keisrinna Eudoksia ette, kes ootas sel ajal last. „Kosta meie eest,” ütlesid piiskopid keisrinnale, „ja Issand saadab sulle poja, kes valitseb sinu eluajal.” Eudoksia soovis väga poega, sest oli sünnitanud üksnes tütreid. Pühakute palvete läbi sündis keisriperre troonipärija. Selle tulemusel andis keiser aastal 401 välja käsu hävitada Gaza paganlikud templid ja taastada kristlaste õigused. Samuti andis ta pühakutele raha uue kiriku ehitamiseks Gazasse peamise paganliku templi kohale.
Püha Porfiiri toetas kristlust Gazas oma elu lõpuni ja kaitses oma karja ahistavate paganate eest. Pühaku palvete läbi sündis palju imesid ja tervendamisi. Püha ülemkarjane juhtis oma karja kakskümmend viis aastat ning uinus aastal 420 kõrges eas.
Allikas: www.oca.org