EAÕK Tartu piiskopkond

pühad, mälestused, paast, lugemised, teenistused

20.02.2027

UUS KALENDER

laupäev

  • Petseri kloostriülema vagamärter Korniili mälestus.
  • Meie vaga isa Sitsiilia Kataania piiskopi Leo mälestus.

4. viis

tropar ja kondak
Petseri vagamärter Kornili mälestus · Tropar · 6. viis

Petseri klooster, mis on ammusest ajast kuulus / Jumalaema pühakuju imetegude poolest, / kasvatas palju erakuid Jumalale. / Seal võitles ka vaga Kornili head võitlemist, / austas imelist Jumalaema, / valgustas teiseusulisi, / päästis munki ja paljusid inimesi / ning ehtis kaunilt ja kindlustas oma kloostrit. / Palju aastaid pidas ta karjaseametit / ja võttis lõpuks vapralt vastu märtrikrooni. / Seepärast olgem rõõmsad ja tänagem Kristust Jumalat / ning Tema kõigepuhtamat Ema, // et Ta andis aulise ja õndsa vagamärtri meie hingede eestpalujaks.

Petseri vagamärter Kornili mälestus · Kondak · 2. viis

Juba noorest east peale, imeline Kornili, / pühendasid sa ennast vaimulikule vaevanägemisele. / Kui sind Petseri kloostriülemaks pandi, / olid sa kõigile usu ja paastuelu eeskujuks. / Sa tõid palju inimesi Jumala juurde, / aga õelad kiusasid sind taga kadedusest su heategude peale; / seepärast andsid sa oma hinge Jumalale märtrina surres. / Meie hüüame nüüd usuga: / Auline vagamärter Kornili, / palu Kristust Jumalat, // et ta päästaks meie hinged.

Petseri kloostriülema vagamärter Korniili mälestus.

Püha Petseri piiskopmärter Korniili sündis aastal 1501 Pihkvas ülikust soost Stefani ja Maria peres. Et poeg hariduse saaks, saatsid vanemad ta Pihkva Miroža kloostrisse, kus ta töötas vanakese juhatusel. Ta valmistas küünlaid, lõhkus puid, õppis kirjaoskust, kirjutas raamatuid ümber ja kaunistas neid ning maalis ka pühakujusid. Õpingud lõpetanud, pöördus Korniili vanematekoju tagasi kindla otsusega mungaks saada.

Kord võttis riigiametnik Misiur Munjohhin Korniili endaga metsas asuvasse Petseri kloostrisse kaasa. Koopakiriku teenistuste pidulikkus avaldas Korniilile nii tugevat mõju, et ta lahkus vanematekodust igaveseks ja võttis Petseri kloostris vastu mungapühitsuse.

Aastal 1529, kahekümne kaheksa aasta vanuselt, sai pühast Korniilist kloostriülem. Tema ülemaks olemise ajal jõudis Petseri klooster õitsengusse. Vendade arv kasvas viieteistkümnelt kahesaja meheni. Niisugust munkade arvu ei ületatud ühegi hilisema kloostriülema ajal.

Püha Korniili tegevus ulatus kloostri piiridest kaugele. Ta levitas õigeusku kloostri ümbruses elavate eestlaste ja setode seas, ehitas kirikuid, varjupaiku ning maju orbudele ja abivajajatele. Pihkvamaa kohutava katku ajal käis püha Korniili katkuhaigetest külades läbi, et anda elavatele armulauda ja laulda surnutele matmisteenistusi.

Liivi sõja ajal kuulutas püha Korniili okupeeritud linnades ristiusku, ehitas kirikuid ja jagas kloostri varudest heldelt abi sõja all kannatavatele eestlastele ja liivlastele. Kloostris ravis ja toitis ta ennastsalgavalt haavatuid ja vigastatuid, paigutas surnud koobastesse ning kandis nende nimed kloostri sinoodikusse igaveseks mälestuseks.

Aastal 1560, Jumalaema uinumise pühal, saatis püha Korniili prosfoori ja püha vett õnnistuseks Tallinna piiravatele Vene vägedele. Selsamal päeval loovutasid sakslased linna.

Aastal 1570, kui Liivimaa Jurjevis piiskopitool sisse seati, määrati üks kloostriülem Korniili Jurjevi ja Veljanski ehk Tallinna piiskopiks. Mõned on teda samastanud püha Korniiliga, kuid see ei vasta tegelikele sündmustele.

Püha Korniili armastas väga raamatuid ning kloostris oli üsna suur raamatukogu. Aastal 1531 ilmus tema töö „Jutustus Petseri kloostri algusest”. Kuueteistkümnenda sajandi keskel võttis Petseri klooster kroonika kirjutamise tava üle Spaso-Jeleazari kloostrilt.

Kroonikate alguses olid kahe esimese Pihkva kroonika teated aastatest 1547–1567. Peale selle jättis kloostriülem Korniili endast maha suure kloostri sinoodiku lahkunud vendade ja kloostri heategijate meenutamiseks ning hakkas aastast 1588 pidama „toiduraamatut” (kormovaja kniga), mille nime seletatakse tagasivaatava meenutamisena. Ta koostas ka „Kloostri kirjelduse” ning „Petseri Jumalaema pühakuju imede kirjelduse”.

Püha Korniili laiendas ja kaunistas kloostrit, suurendas veelgi kloostri koopaid, viis neljakümne Sevastia märtri puukiriku kloostriõuest kloostrivärava juurde ja ehitas selle asemele aastal 1541 kõige pühama Jumalasünnitaja rõõmukuulutamise kiriku. Aastal 1559 ehitas ta kõige pühama Jumalasünnitaja kaitsmisele pühendatud kiriku.

Vene riigi piiril asuv Petseri klooster ei olnud üksnes õigeusu valgus, vaid ka kaitserajatis Venemaa välisvaenlaste vastu.

Aastail 1558–1565 ehitas püha Korniili kloostri ümber massiivse kivimüüri ja pühade väravate kohale kivikiriku, mis oli pühendatud pühale Nikolaile, usaldades kloostri kaitsmise tema hooleks. Kirikus oli nikerdatud puust „Nikolai Sõjamehe” pühakuju.

Preestermunk Pitirimi koostatud kroonikas on püha Korniili märtrisurm kirja pandud: „See õnnis kloostriülem Korniili ... oli ülem nelikümmend üks aastat ja kaks kuud. Mitte üksnes mungana, vaid ka oma paastu ja püha elu poolest oli ta pääsemise eeskujuks ... neil aegadel oli Vene maal palju rahutust. Viimaks saatis maine tsaar Ivan Julm ta sellest kaduvast elust taevase Kuninga juurde igavestesse eluasemetesse 20. veebruaril 1570, tema kuuekümne üheksandal eluaastal.” See teave on keraamilisel tahvlil, mis katab püha Korniili hauasuud.

Kolmainu-Sergi laavra vanades käsikirjades on kirjutatud, et kloostriülem Korniili tuli ristiga kloostriväravast tsaarile vastu. Valeliku laimu pärast vihastunud Ivan Julm raius tal oma käega pea maha, kuid kahetses kohe oma tegu ja kandis keha kloostrisse. Püha Korniili verest punaseks värvunud rada, mida mööda tsaar tema keha uinumise kirikusse kandis, sai tuntuks „Veretee” nime all. Tsaari meeleparanduse tunnistuseks oli helde hüvitis, mille ta pärast püha Korniili surma Petseri kloostrile andis. Kloostriülem Korniili nimi kanti tsaari sinoodikusse.

Püha Korniili keha paigutati „Jumala rajatud koopa” seina, kus see püsis 120 aastat kõdunemata. Aastal 1690 laskis Pihkva ja Irboska metropoliit Markell säilmed koopast uinumise peakirikusse viia ja paigutada uude seinas olevasse hauakambrisse.

17. detsembril 1872 viidi püha Korniili säilmed varasemast hauast vaskhõbedasse säilmetelaekasse. Aastal 1892 paigutati need uude laekasse. Arvatakse, et märtri teenistus koostati säilmete leidmiseks aastal 1690.

Allikas: www.oca.org

Meie vaga isa Sitsiilia Kataania piiskopi Leo mälestus.

Püha Leo sündis Itaalias Ravennas vagade ja ülikust soost vanemate peres. Ta oli tuntud oma heatahtlikkuse ja helduse ning kristliku armastuse poolest vaeste ja rändurite vastu. Pärast õpingute lõpetamist pühitseti ta Ravennas preestriks ning hiljem, oma puhtuse ja väga vaimuliku elu tõttu Sitsiilia Kataania piiskopiks. Temast sai orbude ja leskede kaitsja, kes õpetas ja karjatas oma karja.

Pühak paistis silma ka võitluses eksiõpetajatega, keda ta võitis ja häbistas mitte üksnes oma sõnade, vaid ka kirjutistega. Issand austas teda andidega tervendada inimesi mitmesugustest haigustest ja teha imesid.

Püha Leo piiskopiks olemise ajal elas Kataanias nõid Heliodoros, kes pettis inimesi oma valede imetegudega. Ta oli kord kristlane olnud, kuid oli siis Päästja salanud ja kuradi teenriks hakanud. Püha Leo õhutas Heliodorost kurjadest tegudest loobuma ja Jumala juurde tagasi pöörduma, kuid asjata. Ühel päeval astus Heliodoros jultunult kirikusse, kus piiskop jumalateenistust pidas, ja püüdis oma nõiakunstiga rahutust tekitada, külvates segadust ja kiusatust.

Nähes inimesi nõia lummuses ja kurjadest vaimudest vaevatuna, mõistis püha Leo, et tasase manitsemise aeg on möödas. Ta tuli altarist välja ja sidus oma omofoori nõia kaela ümber, juhtides ta kirikust välja linnaväljakule. Seal sundis ta Heliodorost kõiki oma kurje tegusid tunnistama. Seejärel käskis ta tule süüdata ja hüppas koos nõiaga leekidesse. Seal nad seisid, kuni tuli Heliodorose ära põletas. Püha Leo jäi Jumala armust vigastamata. See ime tõi ülemkarjasele juba eluajal suurt kuulsust ning keisrid Leo IV (775–780) ja Konstantinos VI (780–798) kutsusid pühaku Konstantinoopolisse, kus ta sai paljude auavalduste osaliseks. Püha Leo uinus rahus aastal 785.

Pärast tema surma sai üks veritõbine naine tema haual terveks. Pühaku keha asetati püha märter Luutsia kirikusse, mille ta oli ise ehitanud; Luutsia mälestust peetakse 13. detsembril. Hiljem viidi tema säilmed Roomas asuvasse Toursi piiskopi püha Martini kirikusse, kelle mälestuspäev on 11. novembril.

Allikas: www.oca.org

07.02.202720.02.2027 / 07.02.2027

VANA KALENDER

суббота

  • Попразднство Сретения Господня
  • Прп. Парфе́ния, епископа Лампсаки́йского (IV), прп. Луки́ Елладского (X)
  • Мучеников 1003 Никомидийских (303)
  • Сщмч. Алекса́ндра Талызина, пресвитера (1938)
  • сщмч. Алекси́я Троицкого, пресвитера (1942)

Глас 4-й

Рядовое:

Лит. – Ап.: (зач. 293). Ев.: (зач. 88).

Тропарь и кондак
Преподобным Парфению Лампсакийскому и Луке Елладскому · Тропарь, глас 4

Бо́же оте́ц на́ших,/ творя́й при́сно с на́ми по Твое́й кро́тости,/ не отста́ви ми́лость Твою́ от нас,/ но моли́твами их// в ми́ре упра́ви живо́т наш.

Преподобному Парфению Лампсакийскому · Кондак, глас 3

Чуде́с прия́л еси́ Боже́ственную благода́ть,/ богому́дре свяще́нне Парфе́ние, чудотво́рче богоно́се,/ вся́ ве́рных стра́сти очища́я,/ ду́хи лука́вства, о́тче, изгоня́я,/ сего́ ра́ди тя́ воспева́ем,// я́ко ве́лия таи́нника Бо́жия благода́ти.

В субботу, всем святым · Тропарь, глас 2

Апо́столи, му́ченицы и проро́цы,/ святи́телие, преподо́бнии и пра́веднии,/ до́бре по́двиг соверши́вшии и ве́ру соблю́дшии,/ дерзнове́ние иму́ще ко Спа́су,/ о нас Того́, я́ко Бла́га, моли́те// спасти́ся, мо́лимся, душа́м на́шим.

В субботу, всем святым · Кондак, глас 8

Я́ко нача́тки естества́, Насади́телю тва́ри,/ вселе́нная прино́сит Ти, Го́споди, богоно́сныя му́ченики;/ тех моли́твами в ми́ре глубо́це// Це́рковь Твою́, жи́тельство Твое́ Богоро́дицею соблюди́, Многоми́лостиве.

В субботу, за умерших · Тропарь, глас 2

Помяни́, Го́споди, я́ко благ, рабы Твоя́,/ и, ели́ка в житии́ согреши́ша, прости́:/ никто́же бо безгре́шен, то́кмо Ты,// моги́й и преста́вленным да́ти поко́й.

В субботу, за умерших · Кондак, глас 8

Со святы́ми упоко́й,/ Христе́,/ ду́ши раб Твои́х,/ иде́же несть боле́знь, ни печа́ль,/ ни воздыха́ние,// но жизнь безконе́чная.

UV kalender | beta 2.3 07.10.26

© Tartu +Andreas andy@andy.ee

nädala algus
teksti suurus
pühakirja teksti suurus
vana kalendri lugemised

UV kalender | beta 2.3 07.10.26

© Tartu +Andreas andy@andy.ee

Mobiilseadmes saad kalendri lisada avaekraanile
ja kasutada rakendusena.

Lisa kalender avaekraanile

Ava kalender Safaris. Puuduta Jaga → Lisa avaekraanile. Vajadusel leia see valik Veel alt. Lülita sisse Ava veebirakendusena ja puuduta Lisa.

Lisa kalender avaekraanile

Ava kalender Chrome’is. Puuduta ⋮ → Installi rakendus või Lisa avaekraanile ning kinnita valik.

Mõlemad kalendrid kirjeldavad sama päeva.

Uus kalender lähtub EAÕK tavadest.

Vana kalender kasutab azbuka.ru andmeid.

Perikoobil klikkimine avab Piibli teksti.

Uues kalendris eestikeelse teksti päises perikoobil klikkides avaneb see Piibli peatükk Piibel.neti lehel.

Ikoonil klikkimine avab suurema vaate.

Arvutil viib vasak nooleklahv eelmise, parem järgmise päeva juurde. Suure ikooni vaates liiguvad samad klahvid eelmise ja järgmise ikooni juurde.

Nutiseadmes viibe vasakule viib järgmise, viibe paremale eelmise päeva juurde. Suure ikooni vaates viib ekraani vasaku või parema poole puudutamine eelmise või järgmise ikooni juurde.

Uue kalendri all avab link „näita eoc.ee kalender” võrdluseks sama päeva andmed, kui need on seal olemas.

Uue kalendri all avab Azbuka logo sama kuupäeva vana kalendri mälestused. Vana kalendri all viib Azbuka logo selle päeva originaallehele azbuka.ru-s.