Püha Antiookia ülempiiskop Meleeti oli umbes aastal 357 Armeenia Sevastia piiskop. Seejärel kutsus keiser Constantius ta Antiookiasse, et aidata võidelda ariaanliku eksiõpetuse vastu, ja määras ta sealsele piiskopitoolile.
Püha Meleeti võitles innukalt ariaanliku eksituse vastu, kuid eksiõpetajate sepitsuste tõttu tagandas keiser Constantius ta kolm korda piiskopitoolilt. Keiser oli end ariaanidega ümbritsenud ja nende seisukoha omaks võtnud. Kõiges selles paistis püha Meleeti silma erakordse tasadusega ning juhtis oma karja alati omaenda voorusliku elu ja lahke meele eeskujuga, arvates, et tõelise õpetuse seemned tärkavad sellisel pinnal hõlpsamini.
Püha Meleeti pühitses tulevase ülemkarjase püha Vassiili Suure diakoniks. Samuti ristis ja julgustas ta teist suurt õigeusu valgustajat, püha Johannes Kuldsuud, kes hiljem oma endist ülemkarjast kiituskõnega austas.
Pärast Constantiust asus troonile usutaganeja Julianus ning pühak aeti taas minema ja pidi oma turvalisuse huvides end salajastes paikades varjama. Keiser Jovianuse ajal aastal 363 tagasi pöördunud püha Meleeti kirjutas teoloogilise traktaadi „Usu seletus”, mis aitas paljudel ariaanidel õigeusku pöörduda.
Aastal 381 kutsuti keiser Theodosius Suure (379–395) ajal kokku teine ülemaailmne kirikukogu. Pühak oli aastal 380 asunud teele Konstantinoopolisse selle kirikukogu poole ja saabus seda juhatama.
Enne kirikukogu algust tõstis püha Meleeti käe kolme väljasirutatud sõrmega, seejärel tõmbas kaks sõrme tagasi ja ühe väljasirutatud sõrmega rahvast õnnistades kuulutas: „Me mõistame kolme hüpostaasi ja kõneleme ühest loomusest.” Selle kuulutuse ajal ümbritses pühakut tuli nagu välk. Kirikukogu ajal uinus püha Meleeti Issandas. Püha Nüssa Grigoori austas lahkunu mälestust kiituskõnega.
Püha Meleeti jättis maha traktaate Jumala Poja üheloomulisusest Isaga ja kirja keiser Jovianusele Pühast Kolmainsusest. Tema säilmed viidi Konstantinoopolist Antiookiasse.
Allikas: www.oca.org