Püha Konstantinoopoli patriarh Footi, „kiriku kaugele särav valgus”, elas üheksandal sajandil ja pärines innukate kristlaste perekonnast. Tema isa Sergius suri märtrina pühade pühakujude kaitsel. Püha Footi sai suurepärase hariduse ja kuna tema perekond oli keisrisooga suguluses, töötas ta senati esimese riigisekretärina. Kaasaegsed ütlesid tema kohta: „Ta paistis peaaegu kõigi ilmalike teaduste tundmises sedavõrd silma, et tema ajastu au võiks õigusega arvesse võtta ja võrrelda teda muistsete õpetlastega.”
Tema õpilased olid noor troonipärija Mihhail ja püha Kirill, tulevane slaavlaste valgustaja. Sügav kristlik vagadus kaitses püha Footit õukonnaelu võlude eest. Ta igatses kogu hingest mungateed.
Aastal 857 tagandas keiser Mihhailiga koos valitsenud Bardas patriarh Ignaati, kelle mälestuspäev on 23. oktoobril, Konstantinoopoli patriarhitoolilt. Piiskopid, teades Footi vagadust ja ulatuslikke teadmisi, teatasid keisrile, et ta on vääriline ülemkarjase troonile asuma. Püha Footi võttis ettepaneku alandlikult vastu. Ta läbis kuue päevaga kõik vaimulikud astmed ning pühitseti Kristuse sündimise päeval piiskopiks ja tõsteti patriarhitroonile.
Peagi tekkis kirikus aga lahkheli, mille põhjustas patriarh Ignaati ametist kõrvaldamine. Rahutuse lõpetamiseks kutsuti kokku 861. aasta sinod, mis kinnitas Ignaati tagandamise ja Footi patriarhiks seadmise.
Paavst Nicolaus I, kelle saadikud kirikukogul viibisid, lootis, et Footit patriarhina tunnistades saab ta tolle oma võimule allutada. Kui uus patriarh ei allunud, needis Nicolaus Footi Rooma kirikukogul.
Elu lõpuni seisis püha Footi kindlalt vastu paavsti sepitsustele ja kavatsustele ida õigeusu kiriku suhtes. Aastal 864 pöördus Bulgaaria vabatahtlikult ristiusku. Patriarh Footi ise ristis Bulgaaria vürsti Borisi. Hiljem saatis püha Footi ülempiiskopi ja preestrid Bulgaaria rahvast ristima. Aastal 865 saadeti pühad Kirill ja Metoodi slaavi keeles Kristust kuulutama. Paavsti pooldajad ässitasid aga bulgaarlasi õigeusu misjonäride vastu.
Bulgaaria raske olukord kujunes välja seepärast, et sakslaste sissetung sundis neid läänest abi otsima ning Bulgaaria vürst palus paavstil oma piiskopid saata. Bulgaariasse jõudes hakkasid paavsti saadikud õigeusu ja tavade asemele panema ladina õpetusi ja kombeid. Kindla tõekaitsja ja vale hukkamõistjana kirjutas püha Footi ringkirja, milles teatas ida piiskoppidele paavsti tegudest ning osutas, et Rooma kiriku lahknemine õigeusust ei puudutanud üksnes talitusi, vaid ka usutunnistust. Kutsuti kokku kirikukogu, mis mõistis hukka lääne ülbuse.
Aastal 867 haaras Vassiili Makedoonlane pärast keiser Mihhaili tapmist keisritrooni. Püha Footi mõistis mõrvari hukka ega lubanud tal Kristuse pühadest andidest osa saada. Seepärast kõrvaldati ta patriarhitroonilt ja suleti valve all kloostrisse ning patriarh Ignaati ennistati ametisse.
Aasta 869 sinod kogunes püha Footi tegevust uurima. Sel kirikukogul osalesid paavsti saadikud, kes nõudsid, et osalised kirjutaksid alla dokumendile „Libellus”, mis mõistis Footi hukka ja tunnistas paavsti ülimuslikkust. Ida piiskopid ei nõustunud ja vaidlesid saadikutega. Kirikukogule kutsutud püha Footi vastas kõigile saadikute süüdistustele väärika vaikimisega. Alles siis, kui kohtumõistjad küsisid, kas ta soovib meelt parandada, vastas ta: „Miks peate teie end kohtumõistjateks?” Pärast pikki vaidlusi võitsid Footi vastased. Kuigi nende otsusel polnud alust, needsid nad patriarh Footi ja teda kaitsnud piiskopid. Pühak saadeti seitsmeks aastaks vangi ja tema enda tunnistuse järgi tänas ta Issandat, kannatades oma kohtumõistjaid kannatlikult.
Sel ajal aeti ladina vaimulikud Bulgaariast välja ja patriarh Ignaati saatis sinna oma piiskopid. Aastal 879, kaks aastat pärast patriarh Ignaati surma, kutsuti kokku järgmine kirikukogu, mida paljud peavad kaheksandaks ülemaailmseks kirikukoguks, ja püha Footi tunnistati taas Konstantinoopoli kiriku seaduslikuks ülemkarjaseks. Footit isiklikult tundnud paavst Johannes VIII teatas oma saadikute kaudu, et varasemad paavstlikud otsused Footi kohta on tühistatud. Kirikukogu tunnistas Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse muutmatust, lükkas tagasi ladina lisanduse „filioque” ning tunnistas mõlema trooni ja mõlema, lääne ja ida kiriku iseseisvust ja võrdsust. Kirikukogu otsustas kaotada Bulgaaria kirikus Rooma vaimulike sisse seatud ladina kombed ja talitused; nende vaimulike tegevus seal lõppes.
Keiser Vassiili järglase Leo ajal kannatas püha Footi taas valekaebuste all ning teda süüdistati keisri vastu rääkimises. Aastal 886 taas piiskopitoolilt tagandatuna lõpetas pühak oma elutee aastal 891. Ta maeti Eremia kloostrisse.
Õigeusu kirik austab püha Footit kui „kiriku sammast ja alust”, „õigeusklike vaimust kantud juhatajat” ja tarka teoloogi. Ta jättis endast maha mitu teost, milles paljastas ladinlaste eksitusi, lükkas ümber hinge hävitavaid eksiõpetusi, selgitas Pühakirja ja uuris usu paljusid tahke.
Allikas: www.oca.org