Püha piiskopmärter Hippolit ning märtrid Kensorinus, Sabin, neitsi Hrise ja veel kakskümmend kannatajat said märtrisurma kolmandal sajandil.
Kui Rooma piiskop püha Hippolit kuulis märtrite kannatustest, ilmus ta kõrgest east hoolimata maavalitseja ette ja heitis piinajatele ette nende ebainimlikkust. Vihastunud valitseja mõistis püha piiskopi piinamisele. Pärast pikki piinu seoti tema käed ja jalad ning ta heideti merre.
Püha Kensorinus oli Rooma keisri Claudius II valitsusajal (268–270) kõrge kohtuametnik. Ta võeti kinni ja heideti Kristuse usu pärast vangi. Issanda Jeesuse Kristuse armust äratas ta ühe surnu ellu. Selle tulemusel pöördus kakskümmend sõdurit ja vangivalvurit Kristuse poole. Neil raiuti pea maha koos püha Kensorinusega. Seejärel toodi ülekuulamisele neitsi Hrise. Ta tunnistas end vapralt kristlaseks ja anti piinamisele. Tema külgi piitsutati ja haavu põletati küünaldega. Seejärel sirutati ta maha ja teda peksti raskete nuiadega. Sellega rahuldumata purustati tema lõualuu kiviga ja peksti selga tinakuulidega. Kuigi ta oli haavadega kaetud, tunnistas ta suremas olles oma usku. Tema mõrtsukate julmus oli nii suur, et nad sidusid talle suure kivi kaela ja heitsid ta merre.
Püha Hrise heideti sügavikku, kuid vasttapetud mõrsja tõusis merest ja astus taevasesse peigmehekambrisse. Kuigi tema keha kadus vette, jääb tema mälestus igaveseks ja surematuks, veel kuldsemaks kui tema auline nimi. Hrise tähendab „kuldne”.
Püha Sabin oli püha Hrise teener. Kõlvatud ebajumalakummardajad peksid teda halastamatult raskete tinakuulidega vastu kaela, riputasid ta seejärel puu külge ja põletasid tema sisikonda. Olles Jumalat tänanud, andis ta oma hinge Kristusele.
Koos püha Hrisega kannatasid märtrid Ares, Feliks, Maksim, Herkuliianus, Veneerius, Stirakius, Mennas, Kommodus, Hermes, Maurus, Euseevi, Rustikus, Monagrius, Amandinus, Olimpius, Küpros, väeülem Teodor, preester Maksim, diakon Arhelaos ja piiskop Küriakos.
Kõik need Rooma märtrid kannatasid aastal 269. Püha piiskopmärter Hippoliti säilmed asetati Roomas pühade märtrite Laurenti ja paavst Damasuse kirikusse. Püha Hippolit oli Lugdunumi ehk Prantsusmaa Lyoni piiskopi püha Irinei õpilane ning tuntud ka kristliku teoloogina, kes kirjutas palju eksiõpetajate vastaseid traktaate.
Püha Hippolit koostas paasakaanoni, tuntud „Apostliku pärimuse”, teose „Kristusest” ja „Traktaadi Antikristusest”. Samuti kirjutas ta palju Pühakirja seletusi: esimese ja teise Moosese raamatu, Õpetussõnade, Koguja, Ülemlaulu, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumi, prohvet Jesaja, Hesekieli, Taanieli ja Sakaria, Taaveti psalmide ning Ilmutusraamatu kohta. Osa tema töödest on säilinud üksnes katkenditena. Tema kõned Jumala ilmumisest ja prohvet Taanielist on säilinud tervikuna ning näitavad tema meisterlikku jutlustamisviisi. Ta oli üks viimaseid lääne kirikuisasid, kes kirjutas kreeka keeles.
Allikas: www.oca.org