EAÕK Tartu piiskopkond

pühad, mälestused, paast, lugemised, teenistused

Meie püha isa Konstantinoopoli ülempiiskopi Johannes Kuldsuu säilmete toomine.

Püha Johannes Kuldsuu, suur ülemaailmne õpetaja ja ülemkarjane, suri aastal 407 Komana linnas teel pagenduspaika. Ta oli süüdi mõistetud keisrinna Eudoksia sepitsuste tõttu, sest ta oli Konstantinoopoli valitsejate pahesid julgelt hukka mõistnud. Tema austatud säilmed toodi aastal 438, kolmkümmend aastat pärast pühaku surma, Eudoksia poja keiser Theodosius II valitsusajal (408–450).

Püha Johannes Kuldsuul oli rahva soe armastus ja sügav austus ning kurbus tema enneaegse surma üle elas kristlaste südameis edasi. Püha Johannese õpilane, Konstantinoopoli patriarh püha Prokli (434–447), pidas püha Sofia kiriku teenistusel püha Johannest ülistava jutluse. Ta ütles: „Oo Johannes, sinu elu oli täis kurbust, kuid sinu surm oli auline. Sinu haud on õnnistatud ja tasu suur meie Issanda Jeesuse Kristuse armu ja halastuse läbi. Oo armusaanu, sina, kes oled ületanud aja ja paiga piirid! Armastus on võitnud vahemaa, unustamatu mälestus on kaotanud piirid ning paik ei takista pühaku imesid.”

Püha Prokli sõnadest sügavalt liigutatud kirikulised ei lasknud tal isegi jutlust lõpetada. Nad hakkasid üksmeelselt patriarhi paluma, et ta kostaks nende eest keisri ees, et püha Johannese säilmed toodaks Konstantinoopolisse tagasi.

Püha Prokli veenmise mõjul andis keiser oma nõusoleku ja käsu püha Johannese säilmed üle tuua. Tema saadetud inimesed ei suutnud aga pühi säilmeid üles tõsta, kuni keiser mõistis, et oli läkitanud mehed Komaanast pühaku säilmeid võtma käsukirja, mitte palvega. Ta kirjutas pühale Johannesele kirja, paludes alandlikult oma julgustüki eest andeks ja paludes tal Konstantinoopolisse tagasi tulla. Pärast kirja lugemist püha Johannese haual võeti säilmed kergesti üles, kanti laevale ja jõuti Konstantinoopolisse.

Säilmetega kirst paigutati Püha Rahu ehk Hagia Eirene kirikusse. Kui patriarh Prokli kirstu avas, leiti püha Johannese keha kõdunematuna. Keiser lähenes kirstule pisarsilmi ja palus andeks oma emale, kes oli püha Johannese pagendusse saatnud. Kogu päeva ja öö ei lahkunud inimesed kirstu juurest.

Hommikul toodi kirst Pühade Apostlite kirikusse. Rahvas hüüdis: „Isa, asu oma troonile!” Siis nägid patriarh Prokli ja säilmete juures seisvad vaimulikud, kuidas püha Johannes avas suu ja ütles: „Rahu olgu kõikidele.” Tema haual said paljud haiged terveks.

Püha Johannes Kuldsuu säilmete toomise tähistamine seati sisse üheksandal sajandil.

Allikas: www.oca.org

Samal päeval Valga püha preestermärtri Joanni mälestus.

1919. aastal tapetud Eesti õigeusuvaimulike loetellu kuulub noor preester Joann Pettai, kes on pärit Läti piirist mõne kilomeetri kaugusel asuvast Mulgimaa Penuja külast.

Joann Pettai sündis 1. jaanuaril 1894. aastal. Karula kiriku meetrikaraamatus on sissekanne: „1. jaanuaril sündis ja 6. jaanuaril ristiti Joann. Tema vanemad: Mihhail (Mikk) Jakobi poeg Pettai ja tema seaduslik abikaasa Maria Konstantini tütar Kotreva – mõlemad õigeusku. Ristimise salasuse viis läbi preester Anton Kaal.“

Karula mõisasulase poeg asus pärast Riia Vaimuliku Kooli lõpetamist 1910. aastal õppima Riia Vaimulikku Seminari, milles õppis kuni 1. maini 1915. aastal. Aasta enne seminari lõpetamist tuli õpingud katkestada I Maailmasõja rinde lähenemise tõttu, sest Riia Vaimulik Seminar ning Liivimaa kubermangu administratiivüksused evakueerusid Nižni Novgorodi.

Isa Joann oli pärit vaesest perest. Õppemaksu tõttu, mis moodustas seminaris 25-29 rubla aastas, ei saanud Joann Nižni Novgorodis edasi õppida ning astus 1915. aasta septembris Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Siin jõudis ta õppida veel vähem: kõigest kaks semestrit. 1916. aasta mais saadetakse ta Petrogradi junkrukooli, kuna armeel oli puudus reaohvitseridest. Poole aasta pärast, olles saanud lipniku auastme, saadetakse Joann rindele. Ta sõdis nii tsaariarmee 245. kui 99. jalaväepolgus, sai 1917. aasta juulis haavata ja Vene riigipöörde tõttu oktoobris ei naasnudki sõjaväkke.

Igatsus teenida oma rahvast vaimulikuna ei olnud püha Joanni jätnud aga hetkekski. Ka vaimuliku töö jaoks erakordselt keerulisel ajal püüdis ta leida võimalusi kirikutöös kaasa lüüa. Seda kroonis augustis 1918. aastal saadud teade Riia piiskopkonna nõukogult: „Riia piiskopkonna nõukogu annab Teile teada, et Tema Ekstsellentsi, kõrgestipühitsetud Platoni, Tallinna piiskopi ja Riia piiskopkonna valitseja resolutsiooniga 2. augustist nr. 718; vastavalt Halliste kirikukihelkonna liikmete soovile ja Teie palvele on Teid määratud kiriku teenistusse. Pärast abiellu astumist palun tulla vaimulikku seisusse pühitsemist vastu võtma 18. selle kuu päeval.

Piiskopkonna nõukogu liige preester A. Laar

Sekretär: protodiakon K. Dorin.“

Joann Pettai preestripühitsus toimus aga 13. oktoobril, Jumalasünnitaja Kaitsmise püha eelõhtul. Kuna sõjaaeg oli vintsutanud koguduste elu ja preestreid ei piisanud vaimuliku elu taasehitamiseks, võttis piiskop Platon vastu erakorralise otsuse, pühitsedes seminari mitte lõpetanud Joann Pettai preestriks. Isa Joann määrati ametisse Penuja (ka Halliste) õigeusukirikusse, mille kogudus liitis ümberkaudsete Mulgimaa külade inimesi ja ei olnud väga suur. Penuja preestrimajja asus ta preestriemand Ksenjaga ka elama. Noore preestri juhendajaks sai Karksi preester Vladimir Allik.

Detsembri keskel, kaks kuud pärast irotooniat sai isa Joann õelt Karulast kirja, et nende isa on haige, ema aga surivoodil. Teeninud jõulupühade jumaliku liturgia, asutas isa Joann end 7. jaanuaril teele Valka, et sealt Karulasse edasi sõita. Ta jõudis Valka kell üksteist õhtul. Ta ei teadnud, et bolševistlik Punaarmee on Valga hõivanud ning linnas on kehtestatud komandanditund. Linna jõudes vahistas Punaarmee patrull isa Joanni ning toimetas Valga vanglasse isiku tuvastamiseks.

Järgmisel päeval, 8. jaanuaril toimetas uurija isa Joanni suhtes ülekuulamise. Teine ülekuulamine toimus 10 päeva hiljem ning nende ülekuulamiste protokollid ei erinenud üksteisest millegi poolest peale kuupäeva. Isa Joann ütles uurijale korduvalt, et teenis lipnikuna armees, sai haavata, hospitaliseeriti, pühitseti oktoobris preestriks ning on teel sureva ema juurde Karula mõisasse.

Uurija sai Karula vallamajast kõik kinnitavad andmed isa Joanni ütlustele. Lisaks sellele oli vallavalitsus oma 16. jaanuariga dateeritud kirja lõppu igaks juhuks lisanud isa Joanni toetava rea: „Pettai kaitses töörahva huve.“ Kaks päeva hiljem sai uurija veel ühe toetuskirja: Karula valla töötute ja maatameeste saadikute nõukogu esimees Jaan Leetus kirjutas, et „Joann Pettai hoidis alati sõnades ja tegudes vaeste ja maatameeste poole.“ Kiri palvega vabastada isa Joann saabus ka Karula talumeestelt.

Uurija ei suhtunud nendesse kirjadesse mitte mingisuguse kaastundega. Ta sedastas: „Pettai tunnistuste põhjal sõitis ta Penujast Karulasse vanematega kohtuma. Et see tõele ei vasta – seda tunnistab Novgorodi 2. polgu juures asuva Eestimaa Rahvakomissaride Nõukogu erakorralise esindaja käskkiri mis käseb Penuja papi Pettai saata 24 tunni jooksul Eestimaalt välja.“ Eirates oma isekuses ja kõikvõimsuse tundes ka väljast tulnud otsuseid, soovitab uurija Mikelson aga oma lõppotsuses hoida isa Joann Pettaid vangistuses kuni uute asjaolude selgumiseni.

Ent punakommunistid oma ärevuses ja hirmus otsustasid asja hoopis teisiti. Ilma igasuguseid protokolle arvestamata, kirjutas kellegi käsi põiki üle isa Joanni vangistusprotokolli rasvaselt r a s t r, mis kommunistliku kohtupidamise puhul tähendas ainult üht: maha lasta. Selles kohtupidamises ei olnud tarvis mingit uurimist ega kohtumõistmist. Isa Joanni süüks said tema preestririst ja rässa, sest kõik muu oli tema poolt. 25-aastase preester jõudis õigeusulisi teenida kolm kuud, kui tumedad jõud selle katkestasid. Ent Jumala ettehooldus tõi ta selle au juurde, mida apostli sõnadega ei ole võimalik kellelgi endale võtta. Nii ei olnud Jumala tahtel püha isa Joanni üleandeks mitte õigeusulise vaimuliku karja ja iseenda aastatepikkune viljakas toitmine, vaid Mulgimaa noore preestri märtrisurm andis meile juurde hoopis taevase eestpalvetaja.

Allikas: www.eoc.ee

14.01.202727.01.2027 / 14.01.2027

VANA KALENDER

среда | пост

  • 🕃Отдание праздника Богоявления
  • 🕂равноап. Нины, просветительницы Грузии (335)
  • преподобных отец, в Синае и Раифе убиенных: прмчч. Иса́ии, Са́ввы, Моисе́я и ученика его Моисе́я, Иереми́и, Павла, игумена, Ада́ма, Се́ргия, До́мна, Прокла, Ипа́тия, Исаа́ка, Макария, Марка, Вениами́на, Евсе́вия, Илии́ и иных с ними (IV–V)
  • Прп. Ио́сифа Анали́тина Раифского (IV)
  • прп. Феоду́ла, иеромонаха (V)
  • прп. Стефа́на Вифинского (Халкидонского) (VIII)
  • Прмчч. Раифских: Анто́ния (Чиркова), иеромонаха, Варлаа́ма (Похилюка), иеромонаха, И́ова (Протопопова), Ио́сифа (Гаврилова), Се́ргия (Гуськова) и Петра (Тупицына) (1930)
  • прп. Иоа́нна (Кевролетина), исп., иеросхимонаха (1961)

Глас 1-й

Рядовое:

Лит. – Ап.: (зач. 323). Ев.: (зач. 36).

Равноап.:

Утр. – (зач. 34 от полу).

Лит. – Ап.: (зач. 131). Ев.: (зач. 104).

Тропарь и кондак
Крещению Господню · Тропарь, глас 1

Во Иорда́не креща́ющуся Тебе́, Го́споди,/ Тро́ическое яви́ся поклоне́ние:/ Роди́телев бо глас свиде́тельствоваше Тебе́,/ возлю́бленнаго Тя Сы́на имену́я,/ и Дух в ви́де голуби́не,/ изве́ствоваше словесе́ утвержде́ние./ Явле́йся Христе́ Бо́же,// и мир просвеще́й, сла́ва Тебе́.

Крещению Господню · Кондак, глас 4

Яви́лся еси́ днесь вселе́нней,/ и свет Твой, Го́споди, зна́менася на нас,/ в ра́зуме пою́щих Тя:/ прише́л еси́, и яви́лся еси́,// Свет непристу́пный.

Равноапостольной Нине, просветительнице Грузии · Тропарь, глас 4

Сло́ва Бо́жия служи́тельнице,/ во апо́стольстей про́поведи первозва́нному Андре́ю/ и про́чим апо́столом подража́вшая,/ просвети́тельнице Иве́рии и Ду́ха Свята́го цевни́це,/ свята́я равноапо́стольная Ни́но,/ моли́ Христа́ Бо́га // спасти́ся душа́м на́шим.

Равноапостольной Нине, просветительнице Грузии · Кондак, глас 2

Прииди́те днесь вси́,/ воспои́м избра́нную от Христа́/ равноапо́стольную пропове́дницу Бо́жия сло́ва,/ му́друю благове́стницу,/ лю́ди Картали́нии приве́дшу на путь живота́ и и́стины,/ Богома́тере учени́цу,/ усе́рдную засту́пницу и неусыпа́ющую храни́тельницу на́шу,// Ни́ну прехва́льную.

В среду, св. Кресту · Тропарь, глас 1

Спаси́, Го́споди, лю́ди Твоя́/ и благослови́ достоя́ние Твое́,/ побе́ды на сопроти́вныя да́руя// и Твое́ сохраня́я Кресто́м Твои́м жи́тельство.

В среду, св. Кресту · Кондак, глас 4

Вознесы́йся на Крест во́лею,/ тезоимени́тому Твоему́ но́вому жи́тельству,/ щедро́ты Твоя́ да́руй, Христе́ Бо́же,/ возвесели́ нас си́лою Твое́ю,/ побе́ды дая́ нам на сопоста́ты,/ посо́бие иму́щим Твое́ ору́жие ми́ра,// непобеди́мую побе́ду.

UV kalender | beta 2.3 07.10.26

© Tartu +Andreas andy@andy.ee

nädala algus
teksti suurus
pühakirja teksti suurus
vana kalendri lugemised

UV kalender | beta 2.3 07.10.26

© Tartu +Andreas andy@andy.ee

Mobiilseadmes saad kalendri lisada avaekraanile
ja kasutada rakendusena.

Lisa kalender avaekraanile

Ava kalender Safaris. Puuduta Jaga → Lisa avaekraanile. Vajadusel leia see valik Veel alt. Lülita sisse Ava veebirakendusena ja puuduta Lisa.

Lisa kalender avaekraanile

Ava kalender Chrome’is. Puuduta ⋮ → Installi rakendus või Lisa avaekraanile ning kinnita valik.

Mõlemad kalendrid kirjeldavad sama päeva.

Uus kalender lähtub EAÕK tavadest.

Vana kalender kasutab azbuka.ru andmeid.

Perikoobil klikkimine avab Piibli teksti.

Uues kalendris eestikeelse teksti päises perikoobil klikkides avaneb see Piibli peatükk Piibel.neti lehel.

Ikoonil klikkimine avab suurema vaate.

Arvutil viib vasak nooleklahv eelmise, parem järgmise päeva juurde. Suure ikooni vaates liiguvad samad klahvid eelmise ja järgmise ikooni juurde.

Nutiseadmes viibe vasakule viib järgmise, viibe paremale eelmise päeva juurde. Suure ikooni vaates viib ekraani vasaku või parema poole puudutamine eelmise või järgmise ikooni juurde.

Uue kalendri all avab link „näita eoc.ee kalender” võrdluseks sama päeva andmed, kui need on seal olemas.

Uue kalendri all avab Azbuka logo sama kuupäeva vana kalendri mälestused. Vana kalendri all viib Azbuka logo selle päeva originaallehele azbuka.ru-s.