EAÕK Tartu piiskopkond

pühad, mälestused, paast, lugemised, teenistused

Meie vagade isade Teeba Pauluse ja Lehtonni Johannese mälestus.

Püha Teeba Paulus sündis Egiptuse Teebamaal umbes aastal 227. Orvuks jäänuna kannatas ta oma päranduse pärast palju ahne sugulase käes. Keiser Deciuse (249–251) korraldatud kristlaste tagakiusamise ajal sai püha Paulus teada oma õemehe salakavalast kavatsusest anda ta tagakiusajate kätte ning põgenes linnast kõrbesse.

Mägikoopasse elama asunud püha Paulus veetis seal üheksakümmend üks aastat, palvetades nii ööl kui päeval lakkamatult Jumala poole. Ta toitis end datlite ja leivaga, mida ronk talle tõi, ning riietus palmilehtedesse.

Pühal Antooni Suurel, kelle mälestust peetakse 17. jaanuaril ja kes samuti Teeba kõrbes askeesielu elas, oli püha Pauluse kohta Jumala ilmutus. Püha Antooni arvas, et ei ole teist temasarnast kõrbeelanikku. Siis ütles Jumal talle: „Antooni, on olemas sinust suurem Jumala sulane ja sa pead minema teda vaatama.”

Püha Antooni läks kõrbesse ja jõudis püha Pauluse koopani. Ta langes koopa sissepääsu ees maha ja palus end sisse lasta. Vanakesed tutvustasid end ja embasid siis teineteist. Nad kõnelesid kogu öö ning püha Antooni jutustas, kuidas Jumal oli ta sinna juhatanud. Püha Paulus avaldas talle, et kuuskümmend aastat oli lind toonud talle iga päev pool leivapätsi. Nüüd oli Issand püha Antooni külaskäigu auks saatnud kahekordse osa. Järgmisel hommikul rääkis püha Paulus Antoonile oma lähenevast surmast ja käskis tal end matta. Ta palus pühal Antoonil minna tagasi oma kloostrisse ja tuua kuub, mille ta oli saanud pühalt Atanaasilt. Ta ei vajanud tegelikult rõivast, vaid soovis ihust lahkuda püha Antooni äraolekul.

Kuuega tagasi tulles nägi püha Antooni püha Pauluse hinge, mida ümbritsesid inglid, prohvetid ja apostlid, säramas nagu päike ja tõusmas Jumala juurde. Ta astus koopasse ja leidis abba Pauluse põlvili, käed välja sirutatud. Püha Antooni leinas teda ja mähkis ta kuue sisse. Ta mõtles, kuidas ta keha matab, sest polnud labidat kaasa võtta taibanud. Kõrbest jooksid kohale kaks lõvi ja kaevasid küünistega haua.

Püha Antooni mattis püha vanakese, võttis tema palmilehtedest rõiva ja pöördus tagasi oma kloostrisse. Ta hoidis seda rõivast kalli pärandina ja kandis seda vaid kaks korda aastas, paasapühal ja nelipühil.

Püha Teeba Paulus suri aastal 341, kui ta oli 113-aastane. Ta ei asutanud ühtegi kloostrit, kuid varsti pärast tema lahkumist oli tema eluviisil palju järgijaid ja nad täitsid kõrbe kloostritega. Püha Paulust austatakse esimese kõrbeelaniku ja erakuna.

Kaheteistkümnendal sajandil viidi püha Pauluse säilmed keiser Manueli (1143–1180) käsul Konstantinoopolisse ja asetati Jumalaema Peribleptose kloostrisse. Hiljem viidi need Veneetsiasse ja lõpuks Ungarisse Ofasse. Osa tema peast asub Roomas.

Püha Teeba Paulust, kelle eluloo kirjutas püha Hieronymus, ei tule segi ajada püha Paulus Lihtsameelsega, kelle mälestust peetakse 4. oktoobril.

Vaga Johannes Lehtonnis elaja

Püha Johannes Lehtonnis elaja sündis viiendal sajandil Konstantinoopolis rikaste ja ülikust soost vanemate pojana. Ta sai hea hariduse ning omandas kaheteistkümnendaks eluaastaks kõnekunsti ja filosoofia. Ta armastas lugeda ka vaimulikke raamatuid. Maailmaelu tühisust märgates valis ta kitsa ja äärmiselt raske tee. Soovides palavalt kloostrisse astuda, usaldas ta oma kavatsuse ühele mööduvale mungale. Johannes pani teda lubama, et kui munk Jeruusalemma palverännakult tagasi pöördub, tuleb ta tema järele ja võtab ta oma kloostrisse kaasa.

Ta palus vanematelt evangeeliumiraamatut, et uurida Kristuse sõnu. Johannese vanemad palkasid kalligraafi teksti ümber kirjutama ja lasid raamatu köita vääriskividega kaunistatud kuldkaante vahele. Johannes luges evangeeliumi lakkamatult, tundes rõõmu Päästja sõnadest.

Munk pidas lubadust Johannese järele tulla ning nad läksid salaja Bitüüniasse. Uinumatute kloostris pühitseti ta mungaks. Noor munk alustas innukalt askeesivaeva, hämmastades vendi lakkamatu palve, alandliku kuulekuse, range kasinuse ja töövisadusega.

Kuue aasta pärast hakkasid teda tabama kiusatused. Ta meenutas oma vanemaid, seda, kui väga nad teda armastasid ja kui suurt kurbust ta neile oli põhjustanud. Ta kahetses nende juurest lahkumist ja temas süttis palav soov neid taas näha.

Püha Johannes selgitas oma olukorda kloostriülemale püha Markellile, kelle mälestust peetakse 29. detsembril, ja palus end kloostrist vabastada. Ta anus ülemalt õnnistust ja palveid koju naasmiseks. Ta jättis vendadega hüvasti, lootes, et nende palvete ja Jumala abiga saab ta nii oma vanemaid näha kui ka kuradi püünised võita. Seejärel õnnistas kloostriülem teda teekonnale.

Püha Johannes pöördus Konstantinoopolisse tagasi mitte endise toreda elu juurde, vaid kerjuseks riietatuna ja kellelegi tundmatuna. Ta asus elama oma vanemate maja värava juures ühte nurka. Isa märkas „vaest meest” ja hakkas talle Kristuse pärast oma laualt toitu saatma. Johannes elas väikeses lehtonnis kolm aastat, kannatades teenijate rõhumist ja solvanguid ning külma ja pakast, kõneldes lakkamatult Issanda ja pühade inglitega.

Enne surma ilmus Issand mungale nägemuses, andes teada, et tema murede lõpp läheneb ja et kolme päeva pärast võetakse ta taevariiki. Seepärast palus ta majapidajal viia emale sõnum, et too tema juurde tuleks, sest tal on talle midagi öelda.

Algul ei tahtnud ema minna, kuid temas ärkas uudishimu, mida kerjusel talle öelda on. Siis saatis Johannes talle uue teate, öeldes, et ta sureb kolme päeva pärast. Johannes tänas teda saadud armuandide eest ja ütles, et Jumal tasub talle selle eest. Seejärel pani ta ema lubama, et too matab ta tema lehtonni alla tema räbalaid kandmas. Alles siis andis pühak emale oma evangeeliumiraamatu, mida ta alati kaasas kandis, ja ütles: „Lohutagu see sind selles elus ja juhatagu järgmisse.”

Naine näitas evangeeliumiraamatut oma mehele ja ütles, et see sarnaneb raamatuga, mille nad olid pojale andnud. Mees mõistis, et see oligi seesama Johannesele tellitud raamat. Nad läksid tagasi värava juurde kavatsusega küsida kerjuselt, kust ta selle sai ja kas ta teab midagi nende pojast. Enam end tagasi hoida suutmata tunnistas Johannes, et ta on nende laps. Rõõmupisarais embasid nad teda, nuttes selle üle, et ta oli nii kaua puudust kannatanud päris oma vanematekodu värava juures.

Pühak suri viienda sajandi keskpaiku, olles veel vaevalt kahekümne viie aastane. Tema matmispaika ehitasid vanemad kiriku ja selle kõrvale võõrastemaja. Kui nad surid, maeti nad nende ehitatud kirikusse.

Kaheteistkümnendal sajandil viisid ristisõdijad pühaku pea Prantsusmaale Besançoni ning tema teised säilmed viidi Rooma.

Allikas: www.oca.org

02.01.202715.01.2027 / 02.01.2027

VANA KALENDER

пятница

  • Предпразднство Богоявления
  • 🕂Преставление (1833), второе обре́тение мощей (1991) прп. Серафи́ма Саровского, чудотворца
  • Свт. Сильве́стра I, папы Римского (335)
  • прав. Иулиани́и Лазаревской, Муромской (1604)
  • Прп. Сильве́стра Печерского, в Ближних пещерах (XII)
  • сщмч. Феоге́на, епископа Парийского (ок. 320)
  • Мч. Васи́лия Петрова (1942)

Глас 7-й

Рядовое:

Лит. – Ап.: (зач. 58). Ев.: (зач. 53).

Прп.:

Утр. – (зач. 43).

Лит. – Ап.: (зач. 213). Ев.: (зач. 24).

Свт.:

Лит. – Ап.: (зач. 318). Ев.: (зач. 50).

Тропарь и кондак
Предпразднства Богоявления · Тропарь, глас 4

Гото́вися, Завуло́не,/ и красу́йся, Неффали́ме,/ Иорда́не реко́, ста́ни,/ подыми́, взыгра́я, крести́тися гряду́ща Влады́ку./ Весели́ся, Ада́ме с прама́терию,/ не кры́йта себе́, я́коже в раи́ пре́жде,/ и́бо, на́ги ви́дев вы, яви́ся,/ да облече́т в пе́рвую оде́жду:// Христо́с яви́ся, всю тварь хотя́ обнови́ти.

Предпразднства Богоявления · Кондак, глас 4

Во струя́х днесь Иорда́нских быв, Госпо́дь/ Иоа́нну вопие́т:/ не убо́йся крести́ти Мя,/ спасти́ бо приидо́х// Ада́ма первозда́ннаго.

Преподобному Серафиму Саровскому · Тропарь, глас 4

От ю́ности Христа́ возлюби́л еси́, блаже́нне,/ и Тому́ Еди́ному рабо́тати пла́менне вожделе́в,/ непреста́нною моли́твою и трудо́м в пусты́ни подвиза́лся еси́,/ умиле́нным же се́рдцем любо́вь Христо́ву стяжа́в,/ избра́нник возлю́блен Бо́жия Ма́тере яви́лся еси́./ Сего́ ра́ди вопие́м ти:// спаса́й нас моли́твами твои́ми, Серафи́ме, преподо́бне о́тче наш.

Преподобному Серафиму Саровскому · Кондак, глас 2

Ми́ра красоту́ и я́же в не́м тле́нная оста́вив, преподо́бне,/ в Саро́вскую оби́тель всели́лся еси́,/ и та́мо а́нгельски пожи́в,/ мно́гим путь был еси́ ко спасе́нию,/ сего́ ра́ди и Христо́с тебе́, о́тче Серафи́ме, просла́ви/ и да́ром исцеле́ний и чуде́с обогати́./ Те́мже вопие́м ти:// ра́дуйся, Серафи́ме, преподо́бне о́тче наш.

Праведной Иулиании Лазаревской, Муромской · Тропарь, глас 4

Просвети́вшися Боже́ственною благода́тию,/ и по сме́рти све́тлость жития́ твоего́ яви́ла еси́:/ источа́еши бо ми́ро благово́нное всем боля́щим на исцеле́ние,/ с ве́рою приходя́щим к моще́м твои́м,/ пра́ведная ма́ти Иулиани́е,/ Христа́ Бо́га моли́// спасти́ся душа́м на́шим.

Праведной Иулиании Лазаревской, Муромской · Кондак, глас 8

Скоропослу́шливую помо́щницу вси, су́щии в беда́х и боле́знех,/ воспое́м Иулиани́ю святу́ю,/ та бо в ми́ре богоуго́дно поживе́/ и ми́лостыню к ни́щим безме́рну показа́,// сего́ ра́ди обре́те благода́ть чуде́с Бо́жиим ве́дением.

В пятницу, св. Кресту · Тропарь, глас 1

Спаси́, Го́споди, лю́ди Твоя́/ и благослови́ достоя́ние Твое́,/ побе́ды на сопроти́вныя да́руя// и Твое́ сохраня́я Кресто́м Твои́м жи́тельство.

В пятницу, св. Кресту · Кондак, глас 4

Вознесы́йся на Крест во́лею,/ тезоимени́тому Твоему́ но́вому жи́тельству,/ щедро́ты Твоя́ да́руй, Христе́ Бо́же,/ возвесели́ нас си́лою Твое́ю,/ побе́ды дая́ нам на сопоста́ты,/ посо́бие иму́щим Твое́ ору́жие ми́ра,// непобеди́мую побе́ду.

UV kalender | beta 2.3 07.10.26

© Tartu +Andreas andy@andy.ee

nädala algus
teksti suurus
pühakirja teksti suurus
vana kalendri lugemised

UV kalender | beta 2.3 07.10.26

© Tartu +Andreas andy@andy.ee

Mobiilseadmes saad kalendri lisada avaekraanile
ja kasutada rakendusena.

Lisa kalender avaekraanile

Ava kalender Safaris. Puuduta Jaga → Lisa avaekraanile. Vajadusel leia see valik Veel alt. Lülita sisse Ava veebirakendusena ja puuduta Lisa.

Lisa kalender avaekraanile

Ava kalender Chrome’is. Puuduta ⋮ → Installi rakendus või Lisa avaekraanile ning kinnita valik.

Mõlemad kalendrid kirjeldavad sama päeva.

Uus kalender lähtub EAÕK tavadest.

Vana kalender kasutab azbuka.ru andmeid.

Perikoobil klikkimine avab Piibli teksti.

Uues kalendris eestikeelse teksti päises perikoobil klikkides avaneb see Piibli peatükk Piibel.neti lehel.

Ikoonil klikkimine avab suurema vaate.

Arvutil viib vasak nooleklahv eelmise, parem järgmise päeva juurde. Suure ikooni vaates liiguvad samad klahvid eelmise ja järgmise ikooni juurde.

Nutiseadmes viibe vasakule viib järgmise, viibe paremale eelmise päeva juurde. Suure ikooni vaates viib ekraani vasaku või parema poole puudutamine eelmise või järgmise ikooni juurde.

Uue kalendri all avab link „näita eoc.ee kalender” võrdluseks sama päeva andmed, kui need on seal olemas.

Uue kalendri all avab Azbuka logo sama kuupäeva vana kalendri mälestused. Vana kalendri all viib Azbuka logo selle päeva originaallehele azbuka.ru-s.