Püha esimärter ja ülemdiakon Stefan oli vanim seitsmest diakonist, kelle apostlid ise ametisse seadsid; seepärast nimetatakse teda ülemdiakoniks. Ta oli esimene kristlik märter ja kannatas Kristuse pärast umbes kolmekümneaastaselt. Asteriose sõnul oli ta märtrite algus, Kristuse eest kannatamise õpetaja ja õige tunnistuse alus, sest Stefan valas esimesena oma vere evangeeliumi eest.
Püha Vaimuga täidetud püha Stefan kuulutas kristlust ja võitis vaidlustes juudi seadusetundjaid. Juudid laimasid teda, öeldes, et ta on teotanud Jumalat ja Moosest. Püha Stefan astus neile süüdistustele vastamiseks suurkohtu ja ülempreestri ette. Ta pidas tulise kõne, milles jutustas juudi rahva ajaloost ning mõistis juudid hukka prohvetite tagakiusamise ja tõotatud Messia Jeesuse Kristuse hukkamise pärast (Ap 7).
Kõne ajal nägi püha Stefan äkitselt taevast avatuna ja Jeesust Kristust seismas Jumala paremal käel. Juudid karjusid, katsid kõrvad ja tormasid talle kallale. Nad lohistasid ta linnast välja ja loopisid kividega, kuid püha märter palvetas oma tapjate eest. Eemal kõrgendikul seisis Jumalaema koos püha apostel Johannes Jumalasõnaõpetajaga ja palvetas palavalt märtri eest. Enne surma ütles püha Stefan: „Issand Jeesus, võta mu vaim vastu. Issand, ära pane seda pattu neile süüks.” Seejärel andis ta rõõmuga oma puhta hinge Kristusele.
Püha esimärter Stefani keha jäeti metsloomadele süüa, kuid juudi õpetaja Gamaaliel ja tema poeg Habib viisid selle salaja ära ja matsid Stefani oma valdusse. Mõlemad hakkasid Kristusesse uskuma ning võtsid hiljem vastu püha ristimise.
Püha Stefani mälestust peetakse ka 2. augustil tema säilmete toomise ning 15. septembril nende leidmise puhul aastal 415.
Allikas: www.oca.org



