Meie Issanda Jeesuse Kristuse sündimise püha teisel päeval on kirik seadnud kõige pühama Jumalaema koondmälestuse. Tänase püha nimi tähistab usklike kokkutulemist, et kiita ja ülistada kõige pühamat Neitsit, kes tõi ilmale meie Päästja.
Issanda sündimise esimesel päeval ülistab kirik inimsoo Lunastajat ja õndsat pääsemist, mis vabastas patuse maailma vaenlase püünistest. Issanda sündimise teisel päeval, pärast seda meie pääsemise jaoks nii suurt sündmust, kutsub kirik meid kohaselt austama meie Issanda ema, Ikkaneitsi Mariat.
Paljudele kirikupühadele järgnevat päeva nimetatakse koondmälestuseks: näiteks pärast Jumalasünnitaja sündimise püha mälestatakse õiglasi Joakimit ja Annat ning pärast Issanda ilmumise püha austatakse püha Ristija Johannest.
Jumalaema koondmälestuse püha ulatub väga kaugesse aega. Juba neljandal sajandil jutlustasid sellest mõned pühad isad, näiteks püha Küprose Epifaan, kelle mälestust peetakse 12. mail.
Vanades mineades nimetati kõige pühama Jumalasünnitaja koondmälestust „sünniandideks”. See viitab andidele, mille idamaa targad tõid vastsündinud juutide kuningale, jumalikule Jeesuslapsele. Jumalaema koondmälestuse püha nimetati ka „Egiptusesse põgenemiseks”.
Varane kirik mälestas 26. detsembril nii Päästjat kummardama tulnud tarku ja Egiptusesse põgenemist kui ka Jumalaema koondmälestust. Seepärast kujutavad mõned Issanda sündimise pühakujud Tema sündi, karjaste ja tarkade kummardamist ning ka Egiptusesse põgenemist. Mõnikord on pühakujul kiri „Kõige pühama Jumalasünnitaja koondmälestus”.
Nüüd mälestame tarkade Melkiori, Kaspari ja Baltasari kummardamist ning Petlemma karjaseid, kes hoidsid oma karja ja tulid Issandat vaatama, sündimispüha esimesel päeval, 25. detsembril. Egiptusesse põgenemist mälestatakse eraldi 26. detsembril, sündimispüha teisel päeval.
Enne 14 000 püha lapsukese tapmist, mida meenutatakse 29. detsembril, hoiatas ingel püha Joosepit, et ta võtaks lapse ja Tema ema, põgeneks Egiptusesse ning jääks sinna, kuni ingel teatab, et Naatsaretti on ohutu tagasi pöörduda: „Sest Heroodes otsib last, et Teda hukata” (Mt 2:13).
Egiptusesse põgenemise pühakujul on näha mäed. Neitsi istub eesli seljas, laps süles, ja vaatab tagasi Joosepi poole. Joosepil on käes kepp ja kuub üle õla heidetud. Noormees, kes pärimuse järgi on püha Joosepi poeg, Issanda vend Jaakobus, juhib eeslit, kannab kõrkjatest korvi ja vaatab tagasi Neitsi poole. Nende taga on kindlustatud linn, mille müüridelt kukuvad ebajumalakujud. Sellest sündmusest kuulutas ette Jesaja: „Vaata, Issand istub kiire pilve peal ja tuleb Egiptusesse; Egiptuse ebajumalad vabisevad Tema ees ning nende süda väriseb” (Js 19:1). Ka prohvet Hoosea viitab sellele: „Egiptusest olen ma kutsunud oma Poja” (Ho 11:1). Seda meenutatakse ka kirikulauludes.
Issanda muutmise suurpüha kiituslaulude neljandas salmis nähakse seda pilve Neitsi võrdkujuna.
Allikas: www.oca.org

















