Püha Savva Pühitsetu sündis viiendal sajandil Kapadookias vagade kristlike vanemate Johannese ja Sofia peres. Tema isa oli väeülem. Kui Johannes sõitis sõjaasjus Aleksandriasse, jättis ta koos Sofiaga oma viieaastase poja Savva onu hoolde. Kaheksa-aastaselt astus poiss lähedal asuvasse püha Flaviuse kloostrisse. Andekas laps õppis kiiresti lugema ja tundis peagi hästi Pühakirja. Vanemad õhutasid teda maailma tagasi pöörduma ja abielluma, kuid asjata.
Seitsmeteistaastaselt pühitseti ta mungaks. Ta saavutas paastus ja palves niisuguse täiuse, et Jumal arvas ta imetegemise anni vääriliseks. Olles veetnud kümme aastat püha Flaviuse kloostris, läks ta Jeruusalemma ja sealt püha Eufiimi Suure kloostrisse, kelle mälestust peetakse 20. jaanuaril. Püha Eufiimi saatis noormehe siiski abba Teoktisti juurde, kes oli lähedal asuva range ühiselulise korraga kloostri ülem. Püha Savva elas selles kloostris kuulekuses kolmekümnenda eluaastani.
Pärast vanake Teoktisti surma õnnistas tema ametijärglane Savvat koopasse üksindusse asuma. Laupäeviti lahkus ta aga oma erakuelupaigast ja tuli kloostrisse, kus osales jumalateenistustel ja sõi koos vendadega. Mõne aja pärast sai püha Savva loa oma erakuelupaigast üldse mitte lahkuda ning ta elas koopas askeesielu viis aastat.
Püha Eufiimi juhtis noore munga elu ning nähes tema vaimulikku küpsust, hakkas teda endaga Ruuba kõrbe kaasa võtma. Nad lahkusid 14. jaanuaril ja jäid sinna palmipuudepühani. Püha Eufiimi nimetas püha Savvat nooreks vanakeseks ning julgustas teda mungavoorustes kasvama.
Kui püha Eufiimi aastal 473 Issandas uinus, lahkus püha Savva laavrist ja asus koopasse Jordani püha Gerasimi kloostri lähedal; Gerasimi mälestust peetakse 4. märtsil. Mõne aasta pärast hakkas püha Savva ümber õpilasi kogunema. Munkade arvu kasvades tekkis laavra. Kord teed käies juhtis tema ette ilmunud tulesammas ta avara koopani, mis oli kiriku kujuline.
Püha vanake asutas veel mitu kloostrit. Tema palvete läbi sündis palju imesid: laavras puhkes maa seest allikas, põua ajal sadas rikkalikult vihma ning haiged ja kurjadest vaimudest vaevatud said terveks. Püha Savva koostas esimese kloostrite jumalateenistuste korra, Jeruusalemma tüüpikoni, mida järgisid kõik Palestiina kloostrid. Pühak andis oma hinge Jumala kätte aastal 532.
Püha Savvat kujutatakse kirjarulliga, millel seisab: „Kes armastab Jumalat, põlgab kaduvaid asju ja eelistab Tema tundmist.”
Allikas: www.oca.org












