EAÕK Tartu piiskopkond

pühad, mälestused, paast, lugemised, teenistused

04.12.2026

UUS KALENDER

reede | jõulupaastrange paastupäev

  • Püha suurmärtri Varvaara mälestus.
  • Meie vaga isa Damaskuse Johannese mälestus.

1. viis

Suurmärter Varvaara
Suurmärter Varvaara
Damaskuse Johannes
Damaskuse Johannes
Püha suurmärtri Varvaara mälestus.

Püha suurmärter Varvaara elas ja kannatas keiser Maximianuse valitsusajal (305–311). Tema isa, pagan Dioskoros, oli rikas ja ülik soost mees Süüria Heliopolise linnas. Pärast abikaasa surma pühendus ta oma ainsale tütrele.

Nähes Varvaara erakordset ilu, otsustas Dioskoros ta võõraste pilkude eest varjata. Ta ehitas tütrele torni, kus teda tohtisid näha üksnes paganlikud õpetajad. Tornist avanes vaade kaugusse ulatuvatele küngastele. Päeval võis ta vaadata metsaga kaetud mägesid, kiire vooluga jõgesid ja kirjude õitega kaetud aasasid; öösel sädeles kooskõlaline ja majesteetlik taevavõlv ning pakkus sõnulseletamatult kaunist vaatepilti. Peagi hakkas neiu endalt küsima, kes on nii kooskõlalise ja suurepärase maailma esmapõhjus ja Looja.

Tasapisi veendus ta, et hingetud ebajumalakujud on üksnes inimkäte töö. Kuigi isa ja õpetajad neid kummardasid, mõistis ta, et kujud ei saanud ümbritsevat maailma luua. Soov tunda tõelist Jumalat haaras tema hinge nii täielikult, et Varvaara otsustas pühendada sellele kogu oma elu ja jääda neitsiks.

Kuuldus tema ilust levis üle linna ja paljud palusid teda naiseks. Ent isa palvetest hoolimata lükkas ta nad kõik tagasi. Varvaara hoiatas isa, et tema pealekäimine võib lõppeda traagiliselt ja nad igaveseks lahutada. Dioskoros arvas, et tütre iseloomu on mõjutanud üksinduses elamine. Seepärast lubas ta tal tornist lahkuda ja andis talle sõprade ning tuttavate valimisel täieliku vabaduse. Nii kohtas Varvaara linnas noori kristlikke neidusid, kes õpetasid talle maailma Loojast, Kolmainsusest ja jumalikust Sõnast. Jumala ettehooldusel saabus Aleksandriast Heliopolisse kaupmeheks riietunud preester. Olles Varvaarale kristliku usu saladusi õpetanud, ristis ta neiu ja pöördus seejärel oma maale tagasi.

Sel ajal ehitati Dioskorose maja juurde uhket saunamaja. Tema käsul valmistusid töölised tegema lõunaküljele kahte akent. Ent Varvaara kasutas isa äraolekut ja palus neil teha kolmanda akna, nii et moodustus valguse kolmainsus. Ühele saunamaja seinale joonistas Varvaara sõrmega risti. Rist jäi sügavalt marmorisse, otsekui oleks see tehtud raudriistaga. Hiljem jäid saunamaja kivitrepile tema jalajäljed. Saunamaja veel oli suur tervendav vägi. Püha Siimeon Metafrast, kelle mälestust peetakse 9. novembril, võrdles saunamaja Jordani jõe ja Siiloami tiigiga, sest Jumala väel sündis seal palju imesid.

Kui Dioskoros tagasi tuli ja ehitusplaanide muutmise üle pahameelt avaldas, rääkis tütar talle, kuidas ta oli õppinud tundma kolmainust Jumalat, Jumala Poja päästvat väge ja ebajumalate kummardamise tühisust. Dioskoros vihastus, haaras mõõga ja oli valmis tütart sellega lööma. Püha neiu põgenes isa eest ja too tormas talle järele. Tema tee tõkestas mägi, mis avanes ja varjas pühaku lõhesse. Lõhe teisel poolel oli üles viiv väljapääs. Nii õnnestus pühal Varvaaral peituda mäe vastasnõlval olevasse koopasse.

Pärast pikka ja tulutut tütre otsimist nägi Dioskoros mäel kaht karjast. Üks neist näitas talle koobast, kuhu pühak oli peitunud. Dioskoros peksis tütart julmalt, pani ta valve alla ja püüdis teda näljaga murda. Viimaks andis ta tütre üle linnaülem Martianusele. Püha Varvaarat peksti rängalt: teda löödi toornahaga ja tema haavu hõõruti jõhvriidega, et valu suurendada. Öösel palvetas püha Varvaara palavalt oma taevase Peigmehe poole ning Päästja ise ilmus ja parandas tema haavad. Seejärel anti pühak uute ja veelgi hirmsamate piinade alla.

Rahvahulgas, kes nägi märtri piinamist, oli vooruslik kristlik naine Juliana Heliopolisest. Tema süda täitus kaastundega ilusa ja ülikust soost neiu vastu, kes oli vabatahtlikult märtrikannatused vastu võtnud. Ka Juliana tahtis Kristuse eest kannatada. Ta hakkas piinajaid valju häälega hukka mõistma ning ta võeti kinni.

Mõlemat märtrit piinati kaua. Nende ihu rebiti ja haavati konksudega ning seejärel viidi neid alasti läbi linna pilgete ja naeru saatel. Püha Varvaara palvete läbi saatis Issand ingli, kes kattis pühade märtrite alastuse kauni rõivaga. Seejärel raiuti kindlameelsetel Kristuse tunnistajatel, pühadel Varvaaral ja Julianal, pea maha. Dioskoros hukkas püha Varvaara oma käega. Jumala karistus ei viibinud kaua: nii piinaja Martianus kui ka Dioskoros surid, kui välk neid tabas.

Kuuendal sajandil viidi püha suurmärtri Varvaara säilmed Konstantinoopolisse. Kuussada aastat hiljem viis need Kiievisse Bütsantsi keisri Aleksios Komnenose tütar Varvaara, vene vürsti Mihhail Izjaslavitši abikaasa; säilmete toomist meenutatakse 11. juulil. Säilmed puhkavad tänini Kiievi püha Vladimiri katedraalis, kus igal teisipäeval peetakse pühaku auks akafistiteenistus.

Paljud vagad õigeusklikud laulavad iga päev püha Varvaara troparit, meenutades Päästja lubadust talle: neid, kes meenutavad teda ja tema kannatusi, hoitakse äkilise ja ootamatu surma eest ning nad ei lahku sellest elust Kristuse pühadest andidest osa saamata.

Allikas: www.oca.org

Meie vaga isa Damaskuse Johannese mälestus.

Püha Damaskuse Johannes sündis umbes aastal 680 Süürias Damaskuses kristlikus peres. Tema isa Sergius Mansur oli kaliifi õukonna varahoidja. Johannesel oli ka kasuvend Kosmas, kelle mälestust peetakse 14. oktoobril ja kelle Sergius oli orvuna oma majja võtnud. Laste kasvades hoolitses Sergius selle eest, et nad saaksid hea hariduse. Damaskuse orjaturul lunastas ta vangipõlvest õpetatud munga Kalaabria Kosma ja usaldas laste õpetamise tema kätte. Poisid ilmutasid erakordset võimekust ning omandasid hõlpsasti nii ilmalikud kui ka vaimulikud teadused. Pärast isa surma oli Johannes õukonnas ministriametis ja sai linnaülemaks.

Sel ajal oli Konstantinoopolis tekkinud pühakujude vastane eksiõpetus, mis keiser Leo III Isaurialase (717–741) toel kiiresti levis. Õigeusklike pühakujude austamise kaitseks kirjutas püha Johannes kolm traktaati pealkirjaga „Pühade pühakujude teotajate vastu”. Püha Johannese targad ja Jumalast inspireeritud kirjutised ajasid keisri raevu. Kuna autor ei olnud Bütsantsi alam, ei saanud keiser teda vangi panna ega hukata. Siis kasutas keiser laimu. Valmistati võltsitud kiri, mis olevat Johanneselt keisrile saadetud ja milles Damaskuse ametnik pakkus Leole väidetavalt abi Süüria pealinna vallutamisel.

Leo Isaurialane saatis selle kirja ja teise, silmakirjalikult meelitava läkituse saratseenide kaliifile. Kaliif käskis püha Johannese kohe ametist kõrvaldada, tema parema käe maha raiuda ja teda ahelais läbi linna viia.

Samal õhtul anti maharaiutud käsi pühale Johannesele tagasi. Pühak surus selle randme külge ja palus kõige pühamat Jumalasünnitajat, et ta tervendaks ta, nii et ta saaks jälle õiget usku kaitsta ning kõige puhtama Neitsi ja tema Poja kiituseks kirjutada. Mõne aja pärast uinus ta Jumalaema pühakuju ees. Ta kuulis Jumalaema häält ütlevat, et ta on terveks saanud, ja käskivat tal tervendatud käega lakkamatult tööd teha. Ärgates nägi ta, et käsi oli jälle külge kasvanud. Imest jäi märgiks ainult väike punane jälg ümber randme.

Hiljem laskis püha Johannes tervenemise eest tänuks kinnitada pühakuju külge oma käe hõbedase kujutise. Pühakuju hakati nimetama „Kolmekäeliseks”. Mõned teadmatuses maalijad on Johannese hõbedase käekujutise asemel maalinud Jumalaemale kolm kätt. „Kolmekäelise” pühakuju mälestust peetakse 28. juunil ja 12. juulil.

Saanud teada imest, mis tõendas Johannese süütust, palus kaliif temalt andeks ja tahtis talle endise ameti tagasi anda, kuid pühak keeldus. Ta jagas oma vara vaestele ja läks koos oma kasuvenna ning kaasõpilase Kosmaga Jeruusalemma. Seal astus ta lihtsa noviitsina püha Savva Pühitsetu kloostrisse.

Tal ei olnud kerge vaimulikku juhendajat leida, sest kõik mungad kohkusid tema suurte teadmiste ja endise kõrge ameti ees. Üksnes väga kogenud vanake, kes oskas õpilases kuulekuse ja alandlikkuse vaimu kasvatada, nõustus seda tegema. Vanake keelas Johannesel midagi oma tahtmist mööda teha. Ta õpetas teda ka tooma kõik oma tööd ja palved Jumalale täiuslikuks ohvriks ning valama pisaraid, mis peseksid ära tema varasema elu patud.

Kord saatis vanake noviitsi Damaskusesse kloostris valmistatud korve müüma ja käskis nende eest küsida paisutatud hinda, mis ületas kaugelt nende tegelikku väärtust. Johannes võttis ette pika teekonna kõrvetava päikese all, seljas räbalad. Keegi linnas ei tundnud endist Damaskuse ametnikku ära, sest pikk paastumine ja askeesivaev olid tema välimust muutnud. Kuid püha Johannese tundis ära tema endine majapidaja, kes ostis küsitud hinnaga kõik korvid, tundes kaasa tema näilisele vaesusele.

Kord suri üks munkadest ning tema vend palus pühal Johannesel kirjutada matmisteenistuseks midagi lohutavat. Püha Johannes keeldus kaua, kuid halastas viimaks leinavale mungale ja täitis tema palve, kirjutades oma tuntud matusetroparid, teiste seas „Missugune maine rõõm” ja „Kõik inimlik on tühine”. Selle sõnakuulmatuse pärast ajas vanake ta oma kongist ära. Johannes langes tema jalge ette ja palus andeks, kuid vanake jäi järeleandmatuks. Kõik mungad hakkasid paluma, et ta lubaks Johannesel tagasi tulla, ent ta keeldus. Siis palus üks munk vanakesel määrata Johannesele patukahetsustöö ja talle andestada, kui ta selle täidab. Vanake ütles: „Kui Johannes tahab andeks saada, pesku ta puhtaks kõik laavra öönõud ja puhastagu paljaste kätega kloostri käimlad.”

Johannes rõõmustas ja ruttas innukalt seda alandavat tööd tegema. Mõne aja pärast käskis kõige puhtam ja püham Jumalasünnitaja vanakesel nägemuses lubada pühal Johannesel taas kirjutada. Kui Jeruusalemma patriarh kuulis pühast Johannesest, pühitses ta preestriks ja määras oma peakiriku jutlustajaks. Ent püha Johannes pöördus peagi tagasi püha Savva laavrasse, kus veetis ülejäänud elu vaimulikke raamatuid ja kirikulaule kirjutades. Ta lahkus kloostrist üksnes selleks, et mõista pühakujude vastased hukka 754. aasta Konstantinoopoli kirikukogul. Ta vangistati ja teda piinati, kuid ta talus kõike ning jäi Jumala armust ellu. Ta suri umbes aastal 780 enam kui saja aasta vanusena.

Püha Damaskuse Johannes oli teoloog ja innukas õigeusu kaitsja. Tema tähtsaim raamat on „Tunnetuse allikas”. Selle teose kolmas osa „Õigeusust” annab ülevaate õigeusu õpetusest ja lükkab ümber eksiõpetused. Kuna teda tuntakse kirikulaulude loojana, palume pühalt Johanneselt abi kirikulaulu õppimisel.

Allikas: www.oca.org

21.11.202604.12.2026 / 21.11.2026

VANA KALENDER

пятница | Рождественский пост | пост — разрешена рыба

  • 🕀Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии

Глас 1-й

Введение:

Утр. – .

Лит. – Ап.: (зач. 320). Ев.: (зач. 54).

Тропарь и кондак
Введению во Храм Пресвятой Богородицы · Тропарь, глас 4

Днесь благоволе́ния Бо́жия предображе́ние,/ и челове́ков спасе́ния пропове́дание,/ в хра́ме Бо́жии я́сно Де́ва явля́ется,/ и Христа́ всем предвозвеща́ет./ Той и мы велегла́сно возопии́м:// ра́дуйся смотре́ния Зижди́телева исполне́ние.

Введению во Храм Пресвятой Богородицы · Кондак, глас 4

Пречи́стый храм Спа́сов,/ многоце́нный черто́г и Де́ва,/ свяще́нное сокро́вище сла́вы Бо́жия,/ днесь вво́дится в дом Госпо́день, благода́ть совводя́щи,/ Я́же в Ду́се Боже́ственном,/ Ю́же воспева́ют А́нгели Бо́жии:// Сия́ есть селе́ние Небе́сное.

09:00 · Võru Ekaterina · liturgia

10:00 · Tartu Uspenski kirik · liturgia

10:00 · Võõpsu Nikolai · liturgia

azbuka

Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии
Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии
Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии
Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии
Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии
Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии
Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии
Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии
Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии
Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии
Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии
Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии
Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии
Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии
Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии
Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии
Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии
Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии
Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии
Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии
Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии
Введение (Вход) во Храм Пресвятой Владычицы нашей Богородицы и Приснодевы Марии

UV kalender | beta 2.3 07.10.26

© Tartu +Andreas andy@andy.ee

nädala algus
teksti suurus
pühakirja teksti suurus
vana kalendri lugemised

UV kalender | beta 2.3 07.10.26

© Tartu +Andreas andy@andy.ee

Mobiilseadmes saad kalendri lisada avaekraanile
ja kasutada rakendusena.

Lisa kalender avaekraanile

Ava kalender Safaris. Puuduta Jaga → Lisa avaekraanile. Vajadusel leia see valik Veel alt. Lülita sisse Ava veebirakendusena ja puuduta Lisa.

Lisa kalender avaekraanile

Ava kalender Chrome’is. Puuduta ⋮ → Installi rakendus või Lisa avaekraanile ning kinnita valik.

Mõlemad kalendrid kirjeldavad sama päeva.

Uus kalender lähtub EAÕK tavadest.

Vana kalender kasutab azbuka.ru andmeid.

Perikoobil klikkimine avab Piibli teksti.

Uues kalendris eestikeelse teksti päises perikoobil klikkides avaneb see Piibli peatükk Piibel.neti lehel.

Ikoonil klikkimine avab suurema vaate.

Arvutil viib vasak nooleklahv eelmise, parem järgmise päeva juurde. Suure ikooni vaates liiguvad samad klahvid eelmise ja järgmise ikooni juurde.

Nutiseadmes viibe vasakule viib järgmise, viibe paremale eelmise päeva juurde. Suure ikooni vaates viib ekraani vasaku või parema poole puudutamine eelmise või järgmise ikooni juurde.

Uue kalendri all avab link „näita eoc.ee kalender” võrdluseks sama päeva andmed, kui need on seal olemas.

Uue kalendri all avab Azbuka logo sama kuupäeva vana kalendri mälestused. Vana kalendri all viib Azbuka logo selle päeva originaallehele azbuka.ru-s.