Püha Alipi Sambnik sündis Paflagoonia Adrianopoli linnas. Tema ema, kes oli kristlane, jäi varakult leseks ja saatis poja piiskop Teodori juurde õppima. Naine jagas oma vara vaestele ja hakkas seejärel diakonissina kiriku lähedal askeetlikku elu elama.
Püha Alipi soovis juba varasest noorusest oma elu Jumalale pühendada ja igatses üksildase elu järele, kuid piiskop Teodor ei andnud talle selleks luba. Kord, kui püha Alipi saatis oma piiskoppi Konstantinoopolisse, ilmus talle nägemuses püha märter Eufimia, kelle mälestus on 16. septembril. Ta kutsus püha Alipit Adrianopolisse tagasi pöörduma ja tema nimele kirikut rajama.
Adrianopoli usklike annetuste toel ehitaski püha Alipi lagunenud paganliku templi kohale, kus elas leegionide kaupa kurje vaime, püha märter Eufimiale pühendatud kiriku. Kiriku kõrvale püstitas pühak lageda taeva alla paganliku haua kohale samba. Viiskümmend kolm aastat nägi püha Alipi sambal askeesivaeva, palvetades Jumala poole ja õpetades neid, kes tema juurde tulid.
Paganlikus surnuaias elanud kurjad vaimud langesid öösiti askeedile kallale ja loopisid teda kividega. Püha Alipi ei tahtnud, et miski takistaks pimeduse vaimude rünnakuid, ning võttis seetõttu maha isegi lauad, mis olid talle katuseks olnud ja teda vihma ning tuule eest kaitsnud. Pühaku võitva kindlameelsuse ees põgenesid kurjad vaimud jäädavalt paigast, mille tema vabatahtlik märtritegu oli pühitsenud.
Neliteist aastat enne surma ei suutnud püha Alipi enam seista. Ta oli sunnitud jalgade nõrkuse tõttu külili lamama ning talus raskeid kannatusi alandliku tänuga. Pühaku samba ümber tekkis kaks kloostrit: ühele poole meeste- ja teisele poole naisklooster. Püha Alipi seadis mõlemale kloostrile ranged kloostrireeglid ning juhtis neid kuni surmani. Ta uinus aastal 640 saja kaheksateistkümne aasta vanusena. Vaga sambniku ihu maeti kirikusse, mille ta oli püha märter Eufimia auks rajanud. Jumala pühaku säilmed tervendasid paljusid, kes usuga nende juurde tulid.
Allikas: www.oca.org


