Püha suurmärter Katariina
Püha suurmärter Katariina oli Egiptuse Aleksandria valitseja Konstose tütar keiser Maximianuse valitsusajal (305–313). Elades pealinnas, hellenistliku hariduse keskuses, ning olles haruldaselt ilus ja arukas, sai Katariina suurepärase hariduse ja uuris muistsete aegade suurimate filosoofide ja õpetajate teoseid. Kauni Katariina kätt palusid noormehed keisririigi kõige väärikamatest perekondadest, kuid ükski neist ei huvitanud teda. Ta ütles oma vanematele, et abiellub üksnes kellegagi, kes ületab teda õilsuse, rikkuse, ilu ja tarkuse poolest.
Katariina ema, kes oli salaja kristlane, saatis tütre nõu küsima oma vaimuliku isa juurde. Too oli püha vanake, kes elas linnast väljas koopas. Katariinat ära kuulanud, ütles vanake, et tunneb kedagi, kes ületab teda kõiges: „Tema nägu on päikese särast kirkam ja kogu loodut juhib Tema tarkus. Tema rikkusi antakse kõigile maailma rahvastele, kuid need ei vähene kunagi. Tema kaastundele ei ole võrdset.”
See taevase Peigmehe kirjeldus äratas püha neiu hinges tulise soovi Teda näha. „Kui sa teed, nagu ma sulle ütlen,” ütles munk, „näed sa selle aulise mehe palet.” Lahkumisel andis vanake Katariinale Jumalasünnitaja ikooni, millel ta hoidis kätel jumalikku Last. Ta käskis Katariinal usuga palvetada taevakuninganna, taevase Peigmehe Ema poole; too kuuleb Katariinat ja täidab tema südamesoovi.
Katariina palvetas kogu öö ning talle anti näha kõige pühamat Neitsit, kes ütles oma jumalikule Pojale: „Vaata oma teenijat Katariinat, kui ilus ja vooruslik ta on.” Kuid Laps pööras oma näo temast ära ja ütles: „Ei, ta on inetu ja uskmatu. Ta on rumal vaene ning ma ei suuda teda vaadata enne, kui ta oma jumalakartmatusest loobub.”
Sügavalt kurvastanud Katariina pöördus uuesti vanakese juurde ja jutustas, mida oli unes näinud. Vanake võttis ta vastu, õpetas talle Kristuse usku ning manitses hoidma puhtust ja laitmatust ning lakkamatult palvetama. Seejärel võttis Katariina temalt vastu püha ristimise saladuse. Pühale Katariinale ilmus taas nägemuses kõige püham Jumalasünnitaja koos oma Lapsega. Nüüd vaatas Issand teda hellalt ja andis talle kauni sõrmuse imelise märgina tema kihlusest taevase Peigmehega; see sõrmus on endiselt tema käes.
Sel ajal viibis keiser Maximianus Aleksandrias paganliku püha tõttu. Seepärast oli pidustus eriti toretsev ja rahvarohke. Ohvriloomade kisad, ohvrite suits ja lõhn, lõputult leegitsevad tulekahjud ning areenidel sagivad rahvahulgad rüvetasid Aleksandria linna. Ohvriks toodi ka inimesi: Kristuse usutunnistajaid, kes piinamise all Temast lahti ei öelnud. Nad mõisteti tulesurma. Katariina armastus kristlike märtrite vastu ja tuline soov nende kannatusi leevendada ajendasid teda kõnelema paganliku preestri ja keiser Maximianusega.
End tutvustanud, tunnistas pühak oma usku ühteainsasse tõelisse Jumalasse ja paljastas paganate eksitused. Neiu ilu võlus keisrit. Paganliku tarkuse üleolekus veenmiseks käskis keiser viiekümnel riigi kõige õpetatumal filosoofil ja kõnekunstiõpetajal temaga vaielda. Kuid pühak saavutas tarkade üle võidu, nii et nood hakkasid ise Kristusesse uskuma. Püha Katariina tegi märtrite üle ristimärgi. Nad võtsid vapralt Kristuse pärast surma vastu ja põletati keisri käsul elusalt.
Kuna Maximianus ei suutnud pühakut veenda, püüdis ta teda rikkuse ja kuulsuse lubadusega meelitada. Kuuldes tema vihast keeldumist, käskis keiser pühakut kohutavalt piinata ja seejärel vanglasse heita. Keisrinna Augusta, kes oli pühakust palju kuulnud, soovis teda näha. Ta veenis väejuht Porfüriost end koos sõjasalgaga vanglasse saatma. Keisrinnale avaldas muljet Katariina tugev vaim ning tema nägu säras jumalikust armust. Püha märter selgitas neile kristlikku usku ja nad pöördusid Kristuse poole.
Järgmisel päeval viidi märter taas kohtusse, kus teda ratastel purustamise ähvardusel sunniti kristlikust usust lahti ütlema ja „jumalatele” ohverdama. Pühak tunnistas kindlameelselt Kristust ning ta viidi piinamiseks nelja teravate raudogadega ratta juurde. Kuid ingel purustas hukkamisriistad, mis lähedal seisnud paljude paganate juuresolekul tükkideks lagunesid.
Seda imet nähes tunnistasid keisrinna Augusta, õukondlane Porfürios ja kakssada sõdurit kõigi ees oma usku Kristusesse ning neil raiuti pead maha. Maximianus püüdis püha märtrit taas meelitada, pakkudes talle abielu, kuid sai jälle eitava vastuse. Püha Katariina jäi ustavaks oma taevasele Peigmehele Kristusele ning pärast Tema poole palvetamist asetas ta pea pakule timuka mõõga alla.
Inglid viisid püha Katariina säilmed Siinai mäele. Kuuendal sajandil leiti ilmutuse läbi püha märtri auväärne pea ja vasak käsi ning viidi auga Siinai mäe kloostri vastvalminud kirikusse, mille oli ehitanud püha keiser Justinianus; tema mälestus on 14. novembril.
Püha Katariinat palutakse appi raske sünnituse korral. Tema Siinai mäel asuvat kloostrit külastavatele palveränduritele antakse külastuse mälestuseks sõrmused.
Kreeka tava järgi peetakse püha Katariina mälestust 25. novembril.
Püha suurmärter Merkuuri Kapadookia Kaisareast
Püha suurmärter Merkuuri oli pärit sküütide seast ja teenis Rooma sõjaväes sõdurina. Jumalakartmatud keisrid Decius (249–251) ja Valerianus (253–259) andsid välja käsu, millega nõuti kõigilt Rooma kodanikelt paganlike jumalate kummardamist ning mõisteti sõnakuulmatud kristlased piinamisele ja surmale.
Sel ajal ründasid barbarid Rooma riiki ning keiser Decius läks suure sõjaväega sõjaretkele. Ühes lahingus ilmus Issanda ingel Merkuurile kõrgest soost mehe kujul ja andis talle mõõga, öeldes: „Ära karda, Merkuuri. Mine vapralt vaenlase vastu ja kui oled võidu saavutanud, ära unusta Issandat, oma Jumalat.” Selle mõõgaga raius püha sõjamees end läbi barbarite ridade. Ta tappis ka nende kuninga ja tõi roomlastele võidu. Tänulik keiser Decius tasus pühale Merkuurile vapruse eest ning määras ta kogu sõjaväe ülemaks.
Issanda ingel ilmus suure au ja rikkuse saanud pühale sõjamehele uuesti ja tuletas talle meelde, kellelt võit oli saadud. Samuti ütles ingel väejuht Merkuurile, et ta kannatab Kristuse pärast ja saab Tema kuningriigis võidukrooni. Merkuurile meenus, et ka tema isa Gordianus oli tunnistanud kristlikku usku. Kuigi pühak oli ristitud, tundis ta, et ei olnud pühendanud oma elu Jumalale nõnda nagu tema isa ja vanaisa. Seetõttu nuttis ja kaebles ta, kui ta keisri ette kutsuti.
Decius pidas Merkuuriga riigiasjade üle nõu ning soovitas seejärel Artemise templis ohverdada. Pühak ei soovinud seda teha ja pöördus koju tagasi. Kõrgest soost mees Katullus kaebas keisrile, et Merkuuri on kristlane. Keiser ei tahtnud seda uskuda enne, kui oli pühakut ise küsitlenud. Avalikult end kristlaseks tunnistades heitis Merkuuri oma sõjaväevöö ja mantli keisri jalge ette ning ütles lahti kõigist saadud auavaldustest. Issanda ingel ilmus pühale Merkuurile vanglas taas, julgustades teda Kristuse pärast kõiki kannatusi taluma.
Püha märter venitati nelja samba vahele ja tema alla süüdati tuli. Tema ihu lõigati nugadega ning haavadest voolas nii palju verd, et see kustutas tule. Kui ta peaaegu haavadesse surnuna vanglasse tagasi heideti, tervendas Issand püha Merkuuri, näidates jumalakartmatutele paganatele Kristuse suurt väge. Surma mõistetud pühakut peeti vääriliseks nägema Issandat, kes lubas talle peatset vabanemist kannatustest. Suurmärter Merkuuril raiuti pea maha Kapadookia Kaisareas. Tema pühast ihust hoovas mürri ja viiruki sarnast lõhna. Tema haual tervendati palju haigeid.
Ka pärast surma täitis Kristuse sõjamees sõduriteenistust maise kiriku heaks. Kord palvetas püha Vassiili Suur, kelle mälestus on 1. jaanuaril, kõige pühama Jumalasünnitaja ikooni ees, millel oli püha Merkuurit kujutatud oda hoidva sõdurina. Ta palus Jumalat, et ärataganeja keiser Julianus (361–363) ei saaks pärslastevastaselt sõjaretkelt tagasi pöörduda ega jätkata kristlaste rõhumist. Kõige pühama Jumalasünnitaja kõrval ikoonil kujutatud püha suurmärter Merkuuri kuju muutus nähtamatuks. Hiljem ilmus see tagasi verise odaga.
Samal hetkel sai ärataganeja Julianus oma Pärsia sõjaretkel haavata ühe tundmatu sõduri odast; sõdur kadus otsekohe. Surmavalt haavatud Julianus hüüdis surres: „Sina oled võitnud, Galilea mees!”
Kõige püham Jumalasünnitaja saatis püha Vassiili palvete läbi püha Merkuuri kaitsma kristlasi ärataganeja Julianuse eest. Hoidku ka meid Jumala vaenlaste eest, et võidaksime nad püha Merkuuri palvete ja abi läbi.
Allikas: www.oca.org








