EAÕK Tartu piiskopkond

pühad, mälestused, paast, lugemised, teenistused

Suurmärter Katariina
Suurmärter Katariina
Märter Merkurios
Märter Merkurios
Pühade suurmärtrite Katariina (Ekaterina) ja Merkuuri mälestus.

Püha suurmärter Katariina

Püha suurmärter Katariina oli Egiptuse Aleksandria valitseja Konstose tütar keiser Maximianuse valitsusajal (305–313). Elades pealinnas, hellenistliku hariduse keskuses, ning olles haruldaselt ilus ja arukas, sai Katariina suurepärase hariduse ja uuris muistsete aegade suurimate filosoofide ja õpetajate teoseid. Kauni Katariina kätt palusid noormehed keisririigi kõige väärikamatest perekondadest, kuid ükski neist ei huvitanud teda. Ta ütles oma vanematele, et abiellub üksnes kellegagi, kes ületab teda õilsuse, rikkuse, ilu ja tarkuse poolest.

Katariina ema, kes oli salaja kristlane, saatis tütre nõu küsima oma vaimuliku isa juurde. Too oli püha vanake, kes elas linnast väljas koopas. Katariinat ära kuulanud, ütles vanake, et tunneb kedagi, kes ületab teda kõiges: „Tema nägu on päikese särast kirkam ja kogu loodut juhib Tema tarkus. Tema rikkusi antakse kõigile maailma rahvastele, kuid need ei vähene kunagi. Tema kaastundele ei ole võrdset.”

See taevase Peigmehe kirjeldus äratas püha neiu hinges tulise soovi Teda näha. „Kui sa teed, nagu ma sulle ütlen,” ütles munk, „näed sa selle aulise mehe palet.” Lahkumisel andis vanake Katariinale Jumalasünnitaja ikooni, millel ta hoidis kätel jumalikku Last. Ta käskis Katariinal usuga palvetada taevakuninganna, taevase Peigmehe Ema poole; too kuuleb Katariinat ja täidab tema südamesoovi.

Katariina palvetas kogu öö ning talle anti näha kõige pühamat Neitsit, kes ütles oma jumalikule Pojale: „Vaata oma teenijat Katariinat, kui ilus ja vooruslik ta on.” Kuid Laps pööras oma näo temast ära ja ütles: „Ei, ta on inetu ja uskmatu. Ta on rumal vaene ning ma ei suuda teda vaadata enne, kui ta oma jumalakartmatusest loobub.”

Sügavalt kurvastanud Katariina pöördus uuesti vanakese juurde ja jutustas, mida oli unes näinud. Vanake võttis ta vastu, õpetas talle Kristuse usku ning manitses hoidma puhtust ja laitmatust ning lakkamatult palvetama. Seejärel võttis Katariina temalt vastu püha ristimise saladuse. Pühale Katariinale ilmus taas nägemuses kõige püham Jumalasünnitaja koos oma Lapsega. Nüüd vaatas Issand teda hellalt ja andis talle kauni sõrmuse imelise märgina tema kihlusest taevase Peigmehega; see sõrmus on endiselt tema käes.

Sel ajal viibis keiser Maximianus Aleksandrias paganliku püha tõttu. Seepärast oli pidustus eriti toretsev ja rahvarohke. Ohvriloomade kisad, ohvrite suits ja lõhn, lõputult leegitsevad tulekahjud ning areenidel sagivad rahvahulgad rüvetasid Aleksandria linna. Ohvriks toodi ka inimesi: Kristuse usutunnistajaid, kes piinamise all Temast lahti ei öelnud. Nad mõisteti tulesurma. Katariina armastus kristlike märtrite vastu ja tuline soov nende kannatusi leevendada ajendasid teda kõnelema paganliku preestri ja keiser Maximianusega.

End tutvustanud, tunnistas pühak oma usku ühteainsasse tõelisse Jumalasse ja paljastas paganate eksitused. Neiu ilu võlus keisrit. Paganliku tarkuse üleolekus veenmiseks käskis keiser viiekümnel riigi kõige õpetatumal filosoofil ja kõnekunstiõpetajal temaga vaielda. Kuid pühak saavutas tarkade üle võidu, nii et nood hakkasid ise Kristusesse uskuma. Püha Katariina tegi märtrite üle ristimärgi. Nad võtsid vapralt Kristuse pärast surma vastu ja põletati keisri käsul elusalt.

Kuna Maximianus ei suutnud pühakut veenda, püüdis ta teda rikkuse ja kuulsuse lubadusega meelitada. Kuuldes tema vihast keeldumist, käskis keiser pühakut kohutavalt piinata ja seejärel vanglasse heita. Keisrinna Augusta, kes oli pühakust palju kuulnud, soovis teda näha. Ta veenis väejuht Porfüriost end koos sõjasalgaga vanglasse saatma. Keisrinnale avaldas muljet Katariina tugev vaim ning tema nägu säras jumalikust armust. Püha märter selgitas neile kristlikku usku ja nad pöördusid Kristuse poole.

Järgmisel päeval viidi märter taas kohtusse, kus teda ratastel purustamise ähvardusel sunniti kristlikust usust lahti ütlema ja „jumalatele” ohverdama. Pühak tunnistas kindlameelselt Kristust ning ta viidi piinamiseks nelja teravate raudogadega ratta juurde. Kuid ingel purustas hukkamisriistad, mis lähedal seisnud paljude paganate juuresolekul tükkideks lagunesid.

Seda imet nähes tunnistasid keisrinna Augusta, õukondlane Porfürios ja kakssada sõdurit kõigi ees oma usku Kristusesse ning neil raiuti pead maha. Maximianus püüdis püha märtrit taas meelitada, pakkudes talle abielu, kuid sai jälle eitava vastuse. Püha Katariina jäi ustavaks oma taevasele Peigmehele Kristusele ning pärast Tema poole palvetamist asetas ta pea pakule timuka mõõga alla.

Inglid viisid püha Katariina säilmed Siinai mäele. Kuuendal sajandil leiti ilmutuse läbi püha märtri auväärne pea ja vasak käsi ning viidi auga Siinai mäe kloostri vastvalminud kirikusse, mille oli ehitanud püha keiser Justinianus; tema mälestus on 14. novembril.

Püha Katariinat palutakse appi raske sünnituse korral. Tema Siinai mäel asuvat kloostrit külastavatele palveränduritele antakse külastuse mälestuseks sõrmused.

Kreeka tava järgi peetakse püha Katariina mälestust 25. novembril.

Püha suurmärter Merkuuri Kapadookia Kaisareast

Püha suurmärter Merkuuri oli pärit sküütide seast ja teenis Rooma sõjaväes sõdurina. Jumalakartmatud keisrid Decius (249–251) ja Valerianus (253–259) andsid välja käsu, millega nõuti kõigilt Rooma kodanikelt paganlike jumalate kummardamist ning mõisteti sõnakuulmatud kristlased piinamisele ja surmale.

Sel ajal ründasid barbarid Rooma riiki ning keiser Decius läks suure sõjaväega sõjaretkele. Ühes lahingus ilmus Issanda ingel Merkuurile kõrgest soost mehe kujul ja andis talle mõõga, öeldes: „Ära karda, Merkuuri. Mine vapralt vaenlase vastu ja kui oled võidu saavutanud, ära unusta Issandat, oma Jumalat.” Selle mõõgaga raius püha sõjamees end läbi barbarite ridade. Ta tappis ka nende kuninga ja tõi roomlastele võidu. Tänulik keiser Decius tasus pühale Merkuurile vapruse eest ning määras ta kogu sõjaväe ülemaks.

Issanda ingel ilmus suure au ja rikkuse saanud pühale sõjamehele uuesti ja tuletas talle meelde, kellelt võit oli saadud. Samuti ütles ingel väejuht Merkuurile, et ta kannatab Kristuse pärast ja saab Tema kuningriigis võidukrooni. Merkuurile meenus, et ka tema isa Gordianus oli tunnistanud kristlikku usku. Kuigi pühak oli ristitud, tundis ta, et ei olnud pühendanud oma elu Jumalale nõnda nagu tema isa ja vanaisa. Seetõttu nuttis ja kaebles ta, kui ta keisri ette kutsuti.

Decius pidas Merkuuriga riigiasjade üle nõu ning soovitas seejärel Artemise templis ohverdada. Pühak ei soovinud seda teha ja pöördus koju tagasi. Kõrgest soost mees Katullus kaebas keisrile, et Merkuuri on kristlane. Keiser ei tahtnud seda uskuda enne, kui oli pühakut ise küsitlenud. Avalikult end kristlaseks tunnistades heitis Merkuuri oma sõjaväevöö ja mantli keisri jalge ette ning ütles lahti kõigist saadud auavaldustest. Issanda ingel ilmus pühale Merkuurile vanglas taas, julgustades teda Kristuse pärast kõiki kannatusi taluma.

Püha märter venitati nelja samba vahele ja tema alla süüdati tuli. Tema ihu lõigati nugadega ning haavadest voolas nii palju verd, et see kustutas tule. Kui ta peaaegu haavadesse surnuna vanglasse tagasi heideti, tervendas Issand püha Merkuuri, näidates jumalakartmatutele paganatele Kristuse suurt väge. Surma mõistetud pühakut peeti vääriliseks nägema Issandat, kes lubas talle peatset vabanemist kannatustest. Suurmärter Merkuuril raiuti pea maha Kapadookia Kaisareas. Tema pühast ihust hoovas mürri ja viiruki sarnast lõhna. Tema haual tervendati palju haigeid.

Ka pärast surma täitis Kristuse sõjamees sõduriteenistust maise kiriku heaks. Kord palvetas püha Vassiili Suur, kelle mälestus on 1. jaanuaril, kõige pühama Jumalasünnitaja ikooni ees, millel oli püha Merkuurit kujutatud oda hoidva sõdurina. Ta palus Jumalat, et ärataganeja keiser Julianus (361–363) ei saaks pärslastevastaselt sõjaretkelt tagasi pöörduda ega jätkata kristlaste rõhumist. Kõige pühama Jumalasünnitaja kõrval ikoonil kujutatud püha suurmärter Merkuuri kuju muutus nähtamatuks. Hiljem ilmus see tagasi verise odaga.

Samal hetkel sai ärataganeja Julianus oma Pärsia sõjaretkel haavata ühe tundmatu sõduri odast; sõdur kadus otsekohe. Surmavalt haavatud Julianus hüüdis surres: „Sina oled võitnud, Galilea mees!”

Kõige püham Jumalasünnitaja saatis püha Vassiili palvete läbi püha Merkuuri kaitsma kristlasi ärataganeja Julianuse eest. Hoidku ka meid Jumala vaenlaste eest, et võidaksime nad püha Merkuuri palvete ja abi läbi.

Allikas: www.oca.org

11.11.202624.11.2026 / 11.11.2026

VANA KALENDER

вторник

  • 🕃блж. Максима Московского, Христа ради юродивого, чудотворца (1434)
  • Вмч. Ми́ны Котуанского (Фригийского) (304)
  • мч. Ви́ктора и мц. Стефани́ды (II)
  • мч. Вике́нтия, диакона, Валенси́йского (304)
  • прп. Фео́дора Студита, исп., игумена, песнописца (826)
  • Прп. Марти́рия Зелене́цкого (1603)
  • мч. Стефа́на Деча́нского, короля Сербского (ок. 1331) (Серб.)
  • Сщмч. Евге́ния Васильева, пресвитера (1937)

Глас 8-й

Рядовое:

Лит. – Ап.: (зач. 279). Ев.: (зач. 68).

Вмч.:

Лит. – Ап.: (зач. 233). Ев.: (зач. 38).

Прп.:

Лит. – Ап.: (зач. 335). Ев.: (зач. 10).

Блж.:

Лит. – Ап.: (зач. 213). Ев.: (зач. 10).

Тропарь и кондак
Великомученику Мине Котуанскому · Тропарь, глас 4

Я́ко Безпло́тным собесе́дника/ и страстоте́рпцем единовсе́льника,/ соше́дшеся ве́рою, Ми́но, восхваля́ем тя,/ ми́ра ми́рови испроси́// и душа́м на́шим ве́лия ми́лости.

Великомученику Мине Котуанскому · Кондак, глас 4

Во́инства исхити́ привре́меннаго/ и нетле́ннаго показа́ тя Небе́снаго о́бщника,/ страстоте́рпче Ми́но, Христо́с, Бог наш,// И́же му́чеников нетле́нный вене́ц.

Мученикам Виктору, Стефаниде и Викентию · Тропарь, глас 4

Му́ченицы Твои́, Го́споди,/ во страда́ниих свои́х венцы́ прия́ша нетле́нныя от Тебе́, Бо́га на́шего,/ иму́ще бо кре́пость Твою́,/ мучи́телей низложи́ша,/ сокруши́ша и де́монов немощны́я де́рзости./ Тех моли́твами// спаси́ ду́ши на́ша.

Мученикам Виктору, Стефаниде и Викентию · Кондак, глас 4

И́же сла́ве, Го́споди и всех Соде́телю,/ Ты в ми́ре яви́л еси́ украше́нных доброде́тельми страстоте́рпцы и му́ченики,// да и́мут непобеди́мую побе́ду.

Преподобному Феодору Студиту · Тропарь, глас 8

Правосла́вия наста́вниче,/ благоче́стия учи́телю и чистоты́,/ вселе́нныя свети́льниче,/ мона́шествующих Богодухнове́нное удобре́ние,/ Фео́доре прему́дре,/ уче́ньми твои́ми вся просвети́л еси́,/ цевни́це духо́вная,// моли́ Христа́ Бо́га спасти́ся душа́м на́шим.

Преподобному Феодору Студиту · Кондак, глас 2

По́стническое и равноа́нгельное житие́ твое́/ страда́льческими уясни́л еси́ по́двиги/ и А́нгелом совсе́льник, Богоблаже́нне, яви́лся еси́, Фео́доре./ С ни́ми Христу́ Бо́гу моля́ся// не преста́й о всех нас.

Преподобному Мартирию Зеленецкому · Тропарь, глас 2

От ю́ности, Богоблаже́нне, Христа́ возлюби́в,/ оте́чество оста́вил еси́/ и, всех мирски́х мяте́жей уклони́вся,/ в ти́хое приста́нище пречестны́я оби́тели Богома́терни дости́гл еси́;/ отню́дуже уве́дев непрохо́дную пусты́ню,/ крестови́дною заре́ю пока́занную,/ жела́тельне ю́ обре́л еси́,/ и, в ней всели́вся,/ и́ночествующих собра́л еси́,/ и сих уче́ньми свои́ми, я́ко ле́ствицею восхо́дною на Не́бо,/ трудолю́бно тща́лся еси́ возводи́ти к Бо́гу,/ Ему́же моли́ся, Богому́дре Марти́рие,// дарова́ти душа́м на́шим ве́лию ми́лость.

Преподобному Мартирию Зеленецкому · Кондак, глас 8

Оте́чества, преподо́бне, и всего́ мирска́го мяте́жа уклони́тися возжеле́л еси́,/ и, в пусты́ню всели́вся,/ та́мо во блаже́ннем безмо́лвии жесто́кое житие́ показа́л еси́,/ и ча́да послуша́ния и смире́ния в нем возрасти́л еси́./ Сего́ ра́ди, дерзнове́ние стяжа́в ко Святе́й Тро́ице,/ е́же моли́тися, Богоблаже́нне, о нас, ча́дех свои́х, и́хже собра́л еси́,/ и о всех правове́рных, да зове́м ти:// ра́дуйся, о́тче Марти́рие, безмо́лвия пусты́ннаго люби́тель.

Мученику Стефану Урошу III, Дечанскому, царю Сербскому · Тропарь, глас 4

В терпе́нии добрострада́льных по́двиг твои́х/ многообра́зныя ра́ны претерпе́л еси́,/ и по кончи́не свое́й/ вене́ц от Бо́га с му́ченическими ли́ки восприе́млеши,/ и в земли́ кро́тких досто́йно водворя́ешися, блаже́нне,/ о нас Христа́ Бо́га моли́// дарова́ти душа́м на́шим ве́лию ми́лость.

Мученику Стефану Урошу III, Дечанскому, царю Сербскому · Кондак, глас 3

В царе́х благоче́стно пожи́в/ и страда́ния путь проше́д, веледу́шне,/ и страда́льцем равноче́стен вене́чник яви́лся еси́,/ и це́рковь твоя́ прославля́ет тя сла́вно,/ святы́ми благоуха́нными мощми́ твои́ми освяща́ема,/ те́мже почита́ем и та́йно вопие́м ти:// от бед изба́ви нас моли́твами твои́ми, свя́те.

Во вторник, св. Иоанну Предтече · Тропарь, глас 2

Па́мять пра́веднаго с похвала́ми,/ тебе́ же довле́ет свиде́тельство Госпо́дне, Предте́че:/ показа́л бо ся еси́ вои́стину и проро́ков честне́йший,/ я́ко и в струя́х крести́ти сподо́бился еси́ Пропове́даннаго./ Те́мже за и́стину пострада́в ра́дуяся,/ благовести́л еси́ и су́щим во а́де Бо́га я́вльшагося пло́тию,/ взе́млющаго грех ми́ра,// и подаю́щаго нам ве́лию ми́лость.

Во вторник, св. Иоанну Предтече · Кондак, глас 2

Проро́че Бо́жий и Предте́че благода́ти,/ главу́ твою́ я́ко ши́пок свяще́ннейший от земли́ обре́тше,/ исцеле́ния всегда́ прие́млем,// и́бо па́ки, я́коже пре́жде, в ми́ре пропове́дуеши покая́ние.

azbuka

вмч. Мина Котуанский (Фригийский)
вмч. Мина Котуанский (Фригийский)
Виктор Дамасский
Виктор Дамасский
Стефанида Дамасская
Стефанида Дамасская
Феодор Студит
Феодор Студит
Максим Московский, Христа ради юродивый
Максим Московский, Христа ради юродивый
Мартирий Зеленецкий
Мартирий Зеленецкий
Стефан Урош III, Дечанский, Сербский, король
Стефан Урош III, Дечанский, Сербский, король

UV kalender | beta 2.3 07.10.26

© Tartu +Andreas andy@andy.ee

nädala algus
teksti suurus
pühakirja teksti suurus
vana kalendri lugemised

UV kalender | beta 2.3 07.10.26

© Tartu +Andreas andy@andy.ee

Mobiilseadmes saad kalendri lisada avaekraanile
ja kasutada rakendusena.

Lisa kalender avaekraanile

Ava kalender Safaris. Puuduta Jaga → Lisa avaekraanile. Vajadusel leia see valik Veel alt. Lülita sisse Ava veebirakendusena ja puuduta Lisa.

Lisa kalender avaekraanile

Ava kalender Chrome’is. Puuduta ⋮ → Installi rakendus või Lisa avaekraanile ning kinnita valik.

Mõlemad kalendrid kirjeldavad sama päeva.

Uus kalender lähtub EAÕK tavadest.

Vana kalender kasutab azbuka.ru andmeid.

Perikoobil klikkimine avab Piibli teksti.

Uues kalendris eestikeelse teksti päises perikoobil klikkides avaneb see Piibli peatükk Piibel.neti lehel.

Ikoonil klikkimine avab suurema vaate.

Arvutil viib vasak nooleklahv eelmise, parem järgmise päeva juurde. Suure ikooni vaates liiguvad samad klahvid eelmise ja järgmise ikooni juurde.

Nutiseadmes viibe vasakule viib järgmise, viibe paremale eelmise päeva juurde. Suure ikooni vaates viib ekraani vasaku või parema poole puudutamine eelmise või järgmise ikooni juurde.

Uue kalendri all avab link „näita eoc.ee kalender” võrdluseks sama päeva andmed, kui need on seal olemas.

Uue kalendri all avab Azbuka logo sama kuupäeva vana kalendri mälestused. Vana kalendri all viib Azbuka logo selle päeva originaallehele azbuka.ru-s.