Püha ja kõigiti kiidetud apostel Filippus oli pärit Galilea Betsaidast. Ta tundis Pühakirja sügavuti, mõistis õigesti Vana Testamendi prohvetikuulutuste tähendust ning ootas Messia tulemist. Päästja kutse peale (Jh 1:43) järgnes Filippus Talle. Pühas evangeeliumis kõneldakse apostel Filippusest mitu korda: ta tõi Kristuse juurde apostel Naatanaeli ehk Bartolomeuse, kelle mälestust peetakse 22. aprillil, 30. juunil ja 25. augustil (Jh 1:46). Issand küsis temalt, kust osta leiba viiele tuhandele mehele (Jh 6:5–7). Filippus tõi Jeesuse juurde mõned helleniseerunud juudid, kes soovisid Teda näha (Jh 12:21–22). Viimasel õhtusöömaajal palus ta Kristust näidata neile Isa (Jh 14:8).
Pärast Issanda taevaminemist kuulutas apostel Filippus Galileas Jumala sõna ning tema kuulutusega kaasnesid imeteod. Nii äratas ta ema süles ellu surnud imiku. Galileast läks ta Kreekasse ja kuulutas seal elavate juutide seas. Mõned neist andsid apostli kuulutusest Jeruusalemma teada. Selle peale saabusid Jeruusalemmast Kreekasse mõned kirjatundjad ühe juutide ülempreestri juhtimisel, et apostel Filippust üle kuulata.
Apostel Filippus paljastas ülempreestri vale, nagu oleksid Kristuse õpilased Tema ihu ära varastanud ja peitnud. Filippus kõneles hoopis sellest, kuidas variserid olid vahisõdureid ära ostnud, et need seda kuulujuttu teadlikult levitaksid. Kui juutide ülempreester ja tema kaaslased hakkasid Issandat solvama ning apostel Filippusele kallale sööstsid, jäid nad äkitselt pimedaks. Apostel taastas oma palve läbi kõigi nägemise. Seda imet nähes hakkasid paljud Kristusesse uskuma. Apostel Filippus seadis neile piiskopiks Narkissose, kes kuulus seitsmekümne apostli hulka ja kelle mälestus on 4. jaanuaril.
Kreekast läks apostel Filippus Partiasse ja seejärel Asotose linna. Seal tervendas ta kohaliku elaniku Nikokleidese tütre silmahaigusest. Nikokleides oli apostli oma majja vastu võtnud ning Filippus ristis seejärel kogu tema perekonna.
Asotosest läks apostel Filippus Süüria Hieropolisse; selle nimega linnu oli mitu. Seal süütasid variseride õhutusel tegutsenud juudid Herose maja, kes oli apostli vastu võtnud, ning tahtsid apostli tappa. Apostel tegi mitu imet: ta tervendas linnaametnik Aristarkose käe, mis oli kuivanud, kui too püüdis apostlit lüüa, ning äratas surnud lapse ellu. Neid imesid nähes nad kahetsesid ja paljud võtsid vastu püha ristimise. Seadnud Herose Hieropolise piiskopiks, läks apostel Filippus edasi Süüriasse, Väike-Aasiasse, Lüüdiasse ja Emesasse, kuulutades kõikjal evangeeliumi ning taludes kannatusi. Teda ja tema õde Mariamnet, kelle mälestus on 17. veebruaril, loobiti kividega, heideti vanglasse ja aeti küladest välja.
Seejärel jõudis apostel Filippus Früügia Hieropolisse, kus oli palju paganlikke templeid. Seal oli ka paganlik pühamu, milles kummardati jumalana tohutut madu. Apostel Filippus surmas mao palve väel ja tervendas palju inimesi, keda maod olid hammustanud.
Tervenenute hulgas oli linnaülem Amfipatose naine. Saanud teada, et tema naine on ristiusu vastu võtnud, käskis Amfipatos kinni võtta püha Filippuse, tema õe ja nendega koos reisinud apostel Bartolomeuse. Maotempli paganlike preestrite õhutusel käskis Amfipatos pühad apostlid Filippuse ja Bartolomeuse risti lüüa.
Äkitselt puhkes maavärin, mis paiskas maha kõik kohtupaigas viibijad. Paganliku maotempli juures ristil rippudes palvetas apostel Filippus nende eest, kes ta olid risti löönud, ja palus Jumalat päästa nad maavärina laastamise eest. Seda nähes hakkasid inimesed Kristusesse uskuma ning nõudsid, et apostlid ristidelt maha võetaks. Apostel Bartolomeus oli mahavõtmisel veel elus. Ta ristis kõik uskunud ja seadis neile piiskopi.
Apostel Filippus, kelle palvete läbi jäid kõik peale Amfipatose ja paganlike preestrite ellu, suri aga ristil.
Tema õde Mariamne mattis ta ihu ja läks koos apostel Bartolomeusega Armeeniasse kuulutama. Seal löödi apostel Bartolomeus risti; tema mälestus on 11. juunil. Mariamne ise kuulutas seejärel Lükaoonias kuni oma surmani.
Püha apostel Filippust ei tule segi ajada püha diakon Filippusega, kes kuulus seitsmekümne apostli hulka ja kelle mälestust peetakse 11. oktoobril.
Allikas: www.oca.org








