Püha märter Longin Sajapealik oli Rooma sõdur, kes teenis Juudamaal maavalitseja Pontius Pilatuse all. Tema juhitud sõdurid seisid Päästja ristilöömise ajal Kolgatal risti juures. Nähes Issanda surma ja sellega kaasnenud sündmusi, uskus Longin Kristusesse ning tunnistas: „Tõesti, see oli Jumala Poeg“ (Mt 27:54).
Kirikupärimuse järgi oli Longin see sõdur, kes torkas odaga risti löödud Päästja külge. Haavast voolanud veri ja vesi tervendasid tema silmahaiguse.
Pärast Kristuse matmist valvas Longin koos oma sõduritega hauda ja oli ülestõusmise tunnistajaks. Kui neile pakuti raha, et nad ütleksid jüngrid ihu varastanud olevat, keeldusid Longin ja kaks kaaslast valetamisest ega vaikinud ülestõusmise imest.
Apostlid ristisid need sõdurid. Nad lahkusid sõjaväest ning Longin läks koos kahe kaaslasega oma kodumaale Kapadookiasse Kristust kuulutama. Nende sõnade mõjul levis kristlik usk linnas ja ümberkaudsetes külades.
Kui Pilatus saatis sõdurid Longinit ja tema kaaslasi tapma, võttis Longin nad oma kodus külalislahkelt vastu. Alles pärast söömaaega said sõdurid teada, kes nende võõrustaja on. Nad soovitasid tal põgeneda, kuid Longin ja tema kaaslased keeldusid ning võtsid märtrisurma vastu.
Märtrite ihud maeti hukkamispaika, Longini pea saadeti aga Pilatusele, kes käskis selle linnamüüri taha visata. Pärimuse järgi leidis selle hiljem pime lesknaine, kes oli tulnud Kapadookiast Jeruusalemma. Puudutanud märtri pead, sai ta nägijaks.
Püha Longin ilmus naisele unes koos tema hiljuti surnud pojaga ja lohutas teda. Naine viis märtri pea ning poja ihu Kapadookiasse ja mattis need ühte kirstu.
Allikas: www.oca.org